Riigikogu seadustas algselt võrdõiguslikkuse seadusesse peidetud valimiskorra

Hääletussedelid. Foto: Raivo Tiikmaa

Riigikogu võttis 56 poolthäälega vastu kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse, mille eesmärk on säilitada senised pealinna valimisringkonnad. Esialgu püüdis võimuliit valimisringkondi seadustada soolise võrdõiguslikkuse seaduses.

Seadusmuudatuste eesmärk on hoida ära põhimõttelised muutused kehtivas valimiskorras vahetult enne valimisi, teatas parlamendi pressitalitus.

Seadusmuudatustega säilitatakse Tallinna linnas eelolevateks valimisteks 8 valimisringkonda nagu eelmistel kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel.

Samuti täiendati paragrahvi, mis sätestab valimistulemuste kindlakstegemise mitme valimisringkonnaga kohaliku omavalitsuse üksuses.

Seaduse vastu hääletas 30 riigikogu liiget, erapooletuks ei jäänud keegi. Seadus jõustub järgmisel päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

Võrdõiguslikkuse seadusesse peidetud muudatus

Tegemist oli seadusemuudatusega, mille president jättis 3. märtsil välja kuulutamata, kuna see muudatus oli lisatud soolise võrdõiguslikkuse seaduse, võrdse kohtlemise seaduse, Eesti Vabariigi töölepingu seadusesse.

Presidendi hinnangul rikuti nimetatud seaduse menetlemisel olulisel määral riigikogu kodu- ja töökorra seaduses sätestatud reegleid, jättes ühe osa saadikutest sisuliselt ilma võimalusest võtta osa seaduse kujundamisest.

Riigikogu otsustas oma 11. märtsi istungil seadust muutmata kujul mitte vastu võtta. Selle tagajärjel tuli väljakuulutamata jäetud seadus parlamendi menetlusse tagasi ning muudatused algatati eraldi eelnõuna.

Reformierakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) saadikud surusid veebruari keskel kiirkorras riigikogu põhiseaduskomisjonis läbi soolise võrdõiguslikkuse seaduse muudatusettepaneku, mis jätab pealinna linnaosad alles.

Idee autori, IRLi esindaja Urmas Reinsalu sõnul pidi riigikogu  kiirustades tegutsema, kuna Tallinn soovis pealinnas luua vaid ühe valimisringkonna. «Parlament on sundseisus, kas tegutseda või loobuda osast oma võimust,» kinnitas ta toona.

Keskerakond vastas võimuliidu sellisele käitumisele venitamistaktikaga, saadikud esitasid istungite alguses arvukalt arupärimisi ning nii õnnestus neil riigikogu tööd pikaks ajaks halvata. 

Kui põhiseaduskomisjon otsustas võrdõiguslikkuse seadusest valimisringkonna osa välja jätta, siis esitasid Keskfraktsiooni saadikud ühe ööpäevaga eelnõule 250 muudatusettepanekut.