/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2011/09/28/770334t1hdfc9.jpg)
Kolme inimese mõrva eest 15-aastast vanglakaristust kandev Anatoli Neželski ei soovinud ennetähtaegselt vanglast vabaneda.
Kolmikmõrvar ei soovinud ennetähtaegselt vabadusse pääseda
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuna Neželski on talle määratud karistusest juba piisavalt ära kandnud, tekkis tal seadusejärgne õigus vabastamist taotleda ning vangla edastas vastavad dokumendid ka Harju maakohtule, kuid kinnipeetav teatas kohtule, et ei soovi enda vabastamise arutelu.
2009. aasta juulis arutas kohus Neželski vabastamistaotlust ning siis jäeti mees vanglasse karistust kandma.
Nezelski karistusaeg lõpeb järgmise aasta märtsis.
Tallinna linnakohus mõistis Anatoli Neželski 1998. aasta septembris kolme inimese mõrva, röövi ning ebaseadusliku relva omamise ja kasutamise eest 15 aastaks vangi.
Neželski võttis kohtus omaks AS Pesutehnika 48-aastase raamatupidaja Rita tapmise 1996. aasta 7. märtsil Tallinnas Liivalaia tänaval Hansapanga peahoone juures.
Raamatupidaja langes röövli ohvriks, kui ta läks panka firma palgaraha järele. Röövel tulistas pangast väljunud raamatupidajat kaks korda pähe, haaras talt koti 45 000 krooniga ning põgenes.
Mees tunnistas üles ka 1994. aasta 26. juunil Tallinnas Läänemere teel ühes korteris oma endise naise meestuttava tapmise. Neželski läks naise korterisse ja viskas tema sõbra välja. Kui tuttav tahtis uuesti korterisse pääseda, tappis Neželski ta püstolilasuga.
Neželski mõrvas ka 1994. aasta 31. augustil kahe revolvrilasuga Tallinnas Luise tänaval valuutavahetuspunktis AS Antoniuse esimehe. Raha ei jõudnud kohtualune tookord röövida.
Politsei tabas kolmikmõrtsuka 1998. aasta märtsis Tallinnas. Kinnipidamisel leiti Neželskilt püstol TT, millega mees enda sõnul tappis raamatupidaja.
Prokuröri sõnul ei saanud ta kolmikmõrvarile pikemat vangistust nõuda, kuna kuritegude ajal kehtis rängeima karistusena surmanuhtlus ning pikima vanglakaristusena 15 aastat.