/nginx/o/2012/04/20/1065498t1hed03.jpg)
Põllumajandusministeerium ei ole jätkuvalt rahul jahiseaduse eelnõuga, mille keskkonnaministeerium sel nädalal teist korda kooskõlastamisele saatis.
Põllumajandusministeerium ei ole rahul jahiseaduse eelnõuga
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Septembris jahiseaduse eelnõu kooskõlastamata jätnud põllumajandusministeerium leiab jätkuvalt, et kokkulepe jahimeeste ja maaomanike vahel on saavutamata ning esitatud eelnõuga ei ole rahul ei maaomanikud ega jahimehed, kirjutab Saarte Hääl.
Eelnõu kohaselt on jahipiirkonna kasutusõiguse luba õigus saada vaid Eestis registreeritud juriidilisel isikul ja riigiasutusel, mis eelnõu koostajate hinnangul säilitab jahipiirkonna ühise majandamise ning suurulukite ühisjahi- ja jahipidamisvõimaluse võimalikult paljudele jahimeestele.
Põllumajandusministeerium küsib aga, miks eristatakse ettevõtlusvabaduse andmisel juriidilisi ja füüsilisi isikuid ning ootab analüüsi, kas selline kitsendus on kooskõlas põhiseadusega.
Juba jahiseaduse eelnõu eelmise kooskõlastusringi ajal juhtis põllumajandusministeerium tähelepanu asjaolule, et lisaks teraviljale, kartulile, söödajuurviljale ja köögiviljale liigitatakse põllumajanduskultuurideks ka kaunviljad, tehnilised kultuurid, avamaal kasvatatavad köögiviljad ja marjad, lilled ja dekoratiivtaimed, haljassööda taimed, muud põllukultuurid ja kesa, lisaks püsirohumaa, puuvilja- ja marjaistandikud ning puukoolid.