/nginx/o/2009/03/03/142829t1hc4cb.jpg)
Täna riigikogus toimunud seminaril «Haldusreform – kuidas edasi?» jäi kõlama seisukoht, et ennekõike vajab Eesti ühiskondlikku arutelu ja kokkulepet haldusreformi eesmärgis.
Reformierakond: Eesti vajab kokkulepet haldusreformi eesmärgis
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Seminaril osalejad leidsid, et haldusreformi ei saa taandada piirde nihutamisele ja see ei tohi olla suunatud kohaliku demokraatia vähendamisele, vahendas Reformierakonna pressiesindaja.
Reformierakonna fraktsiooni aseesimehe Peep Aru sõnul on kohaliku omavalitsuse peamine roll osalusdemokraatia tagamine.
«Kohalik demokraatia ei ole kunagi efektiivne, sest demokraatia ise ei ole kitsas majanduslikus mõttes efektiivne. Sõjajärgses Euroopas arendati kohalike omavalitsuste süsteemi eelkõige selleks, et vältida totalitarismi ja võimu tsentraliseerimise riski. Sellest sündis ka Euroopa kohalike omavalitsuste harta,» lausus Aru.
«Haldusreformi tulemusel ei tohiks me kasvatada tarbijaid või riigialamaid, vaid aktiivseid kodanikke ja initsiatiivikaid kogukondi,» lisas Aru.
Aru arvates aitab haldusreformi ühise eesmärgi selge sõnastamine määratleda, kui suuri muudatusi me üldse vajame.
«Probleemina tuuakse välja, et 2/3 Eesti omavalitsusest ei suuda rahuldavalt täita neile seadusega pandud ülesandeid. Samas unustatakse, et neis 2/3 omavalitsustes elab vähem kui kolmandik Eesti rahvast. 2/3 Eesti elanikest elab suurtes, üle 10 tuhande elanikuga omavalitsustes. Probleemi lahenduseks ei ole mitte piiride vaid ülesannete täpsustamine omavalitsuste ja riigi vahel,» lisas Aru.
Peep Aru sõnul teevad kõige suurema karuteene haldusreformile need, kes loovad
mulje, et piiride muutmine lahendab kõik probleemid justkui iseenesest.
Aru sõnul on juba tänaste seaduste raames terve rida võimalusi halduse parandamiseks, muuhulgas ka üksikute valdade liitmiseks.
«Edukas reform peab olema selgete eesmärkidega. Protsessil peab olema konkreetne plaan ning vastutus. Praegune regionaalminister peab kokku kutsuma erinevad poliitilised jõud ja arutama läbi kuidas reformiga edasi minna,» lausus Aru.