/nginx/o/2012/12/13/1481538t1hbd1c.jpg)
Vasknarva ja Smolnitsa külade elanikud peavad end ajalooliselt Narva jõe äärsete külade hulka kuuluvaks ning kuna Alajõe vallajuhid neile piisavalt tähelepanu ei pööra, soovitakse liituda Illuka vallaga.
Vasknarva tahab Alajõe vallast lahku lüüa
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Vasknarva osakaal Alajõe valla eelarvetuludes on 20-25 protsenti, aastatel 2006-2010 investeeriti Vasknarvasse kõigest neli protsenti üldisest investeeringute mahust,» seisab 24 vasknarvalase allkirjaga kirjas, mis kaks kuud tagasi vallavalitsusele edastati, kirjutas Põhjarannik.
Valla juhtkonnale heidetakse ette, et nad eiravad külaelanike kutseid tulla kohapeale asju avalikult arutama, ning igasuguse dialoogi puudumist elanikega. Kirjas tuuakse esile valla kaootiline personalipoliitika (kaheksa viimase aastaga on vahetunud kaheksa vallavanemat, kolm vallasekretäri, sekretäri-asjaajajat ja ehitusspetsialisti, neli raamatupidajat ja kaks maakorraldajat) ning tõdetakse, et vald muutub aegamööda iseseisvaks struktuuriks, mis tegeleb juhtkonna töökohtade teenindamisega – seadusandliku ja täitevvõimu ülalpidamisele tehtavad kulutused ületavad juba ammu 40 protsenti eelarve mahust.
«Vasknarva, kus elab veerand Alajõe valla elanikest, on valla kõige aktiivsem küla, muide, ainuke küla, kus on oma arengukava,» ütles üks pöördumise algatajaid Aleksandr Petuhhov Põhjarannikule. «Oleme vallale finantsdoonorid, aga kui teeme mõne ettepaneku, et meiega rohkem arvestataks, lükatakse see tagasi.»