/nginx/o/2016/04/12/5256505t1hfef3.jpg)
/nginx/o/2011/11/23/848554t1h1394.jpg)
«Harta 12» vastuvõtt meenutas kolumnist Abdul Turayle ängi, mida ta tundis Eestis juba paar aastat varem. Kui ta tundis, et poliitika, mis talle alati meeldinud on, muutus korraga eemaletõukavaks.
Tellijale
Abdul Turay: hartalaste maailm
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Täna ilmub mu raamat «Väike valge riik», milles vaatlen Eesti kohta maailmas. Seda, kuidas ja miks on Eestist saanud ääremaa asemel riik, millest ei saa ümber ega mööda keegi, kes arutab, kuidas peaks maailm õieti välja nägema. Raamatus on rohkem lugusid, kui ma tavaliselt artiklitesse panen. Aga üht asja seal ei ole. Ma ei räägi sõnagi «Harta 12st». Põhjus on lihtne: kui ma käsikirja üle andsin, ei olnud harta veel sündinud.
See oli täpselt ajastatud. Ma kirjutan raamatus muu hulgas sellest, kas Eesti poliitiline kultuur on kuhtumas või mitte, ning kuu aega hiljem saavad mõned Eesti juhtivad mõtlejad, nimetame neid siinkohal hartalasteks, kokku ja leiavad, et jah, on küll!