Elanikkond on suurenenud vaid kolmes Eesti linnas

Keila linn Foto: Mihkel Maripuu

Rahva ja eluruumide loenduse (REL 2011) lõplikel andmetel loendati Eestis 1 294 455 püsivalt elavat inimest, teatas statistikaamet. Loenduse tulemused näitavad, et jätkub elanikkonna koondumine suuremate linnade ümbrusesse ning kahe loenduse vahel on elanikkond suurenenud vaid kolmes linnas - Sauel, Maardus ja Keilas.

Võrreldes eelmise, aastal 2000 toimunud rahvaloendusega on Eesti elanikkond kahanenud 75 597 inimese ehk 5,5 protsendi võrra. Maakondadest on suurenenud vaid Harjumaa ja Tartumaa elanike arv.

«Kohalikest omavalitsustest on rahvastikukasv olnud kõige suurem Tallinna ümbruse valdades, kus mõnes vallas on elanike arv võrreldes eelmise rahvaloendusega kahekordistunud,» ütles 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse projektijuht Diana Beltadze.

Näiteks on Viimsi valla rahvaarv suurenenud 18 533 elanikuni (2000. aastal 7978), Rae vallas 15 721 elanikuni (2000. aastal 7979) ja Harku vallas 14 181 elanikuni (2000. aastal 6617).

Samuti on rahvaarv oluliselt suurenenud mõnes Tartu (Ülenurme vallas 4780-lt 7751-le ja Tartu vallas 5121-lt 6991-le) ning Pärnu lähivallas (Sauga vallas 2535-lt 4474-le).

Eesti linnadest (v.a vallasisesed linnad) on elanikkond loendustevahelisel ajal suurenenud vaid kolmes: Sauel (11,2 protsenti), Maardus (4,7 protsenti) ja Keilas (4 protsenti). Ülejäänud linnades on elanikkond vähenenud.

Linna- ja maaelanike osatähtsus pole loendustevahelisel ajal eriti muutunud. Linnalistes asulates (sh linnad, vallasisesed linnad ja alevid) elab 2011. aasta andmetel 67,9 protsenti rahvastikust. 2000. aastal elas linnalistes asulates 69,2 protsenti Eesti elanikest.

Eesti 4438 külast on üle 1000 elanikuga 12 ja 100-999 elanikuga 645. Enamikus küladest (3781) elab alla 100 inimese, kusjuures 327 külas elas püsivalt alla kolme elaniku. 102 külas ei loendatud ühtegi püsielanikku.

Linnalähedastesse piirkondadesse on tekkinud suurkülad. Suurima rahvaarvuga külad on Peetri - 4435 (Harjumaa), Muraste -1698 (Harjumaa), Randvere - 1690 (Harjumaa), Vahi - 1620 (Tartumaa ), Alliku - 1575 (Harjumaa), Tammiste - 1562 (Pärnumaa), Pärnamäe - 1556 (Harjumaa), Lohkva - 1288 (Tartumaa), Püünsi - 1256 (Harjumaa) ja Papsaare - 1028 (Pärnumaa).

Keskmine vanus on suurenenud

Võrreldes eelmise loendusega on Eesti elanike keskmine vanus suurenenud. Selle peamiseks põhjuseks on loendustevahelisel ajal ligi 5,5 aasta võrra kasvanud oodatav eluiga. Kui 2000. aastal oli see 38,7 aastat, siis nüüd 40,8 aastat. Meeste keskmine vanus on 37,7 aastat (2000. aastal 35,9) ja naistel 43,4 aastat (2000. aastal 41,1).

Keskmisest nooremad on Harju- ja Tartumaa elanikud – keskmine vanus vastavalt 36,3 ja 38,1 aastat. Elanike keskmine vanus on kõrgeim Piirissaare (63,1) ja Alajõe (53,9) vallas.

Eestis üheteistkümnes rahvaloendus toimus 31. detsembrist kuni 31. märtsini. Varasemad loendused on toimunud 1881., 1897., 1922., 1934., 1941., 1959., 1970., 1979., 1989. ja 2000. aastal. Järgmine rahvaloendus toimub Eestis 2020/2021. aastal.