Kurikuulus häkker viibib uute kuriteokahtluste tõttu trellide taga

Käerauad. Foto: Toomas Huik

Möödunud kümnendi keskel suurt varalist kahju toonud arvutikuritegude eest vangi saadetud häkker Artur Boiko pääses mullu küll ennetähtaegselt vanglast välja, kuid uurimisandmetel sooritas ta seejärel uusi kuritegusid ning viibib nüüd taas kahtlustatavana trellide taga.

Harju maakohus mõistis Boiko 2010. aasta märtsis mitmele firmale küberrünnakute korraldamises süüdi ja määras talle kahe aasta ja seitsme kuu pikkuse reaalse vangistuse. Lisaks mõistis kohus Boikolt tsiviilhagide katteks välja üle 6,5 miljoni krooni. Täpselt sellist karistust nõudis Boikole ka Põhja ringkonnaprokurör Tambet Grauberg. Boiko kaitsja palus kohtul oma kaitsealune õigeks mõista, kuna tema väitel tegutses Boiko arvuti kaudu keegi teine.

Hiljem jättis maakohtu lahendi muutmata ka Tallinna ringkonnakohus, riigikohus ei andnud aga Boiko kaitsja kassatsioonkaebusele menetlusluba.

Mullu 7. veebruaril vabastas kohus Boiko ennetähtaegselt vanglast. Esialgsetel uurimisandmetel ei asunud aga mees õiguskuulekale teele ning peagi käivitus tema suhtes uus kriminaaluurimine. Selle raames sai Boiko kahtlustuse arvutivõrgu kahjustamises, samuti arvuti, arvutisüsteemi ja arvutivõrgu ebaseadusliku kasutamise katses ning arvutikuriteo ettevalmistamises.

Kui algselt Boikod ei vahistatud, siis tänavu 4. oktoobris sai ta veel ühe kahtlustuse ning siis võttis kohus ta juba ka vahi alla. Viimase kahtlustuse sai Boiko karistusseadusiku paragrahvi järgi, mis käsitleb vägivalda kohtuniku, rahvakohtuniku, uurija, prokuröri, kaitsja, kannatanu esindaja või tema lähedaste suhtes. Riigiprokuratuur uurimise huvides kahtlustuse sisu ei kommenteeri, märkides vaid, et süüasi on kohtueelses menetluses.

Boiko vaidlustas Tartu maakohtu väljastatud vahistamise määruse, kuid Tartu ringkonnakohus jättis tema kaebuse rahuldamata ning riigikohus ei võtnud esmaspäeval Boiko kaitsja määruskaebust menetlusse.

Eelmine kord viis Boiko kuritegelikule teele kättemaksusoov. Süüdistuse järgi said Boiko süüteod alguse 2004. aasta juulis, kui talle tundus, et Microlink Eesti AS oli talle müünud kehva arvuti. Mees otsustas kättemaksuks korraldada Microlinki vastu küberrünnaku, käivitades 2004. aasta 29. juulil spetsiaalse arvutiprogrammi, mis hakkas firma servereid tuhandete päringutega koormama. Rünnaku tõttu sai kahjustada Microlinki kontori arvutite tulemüür ja veebi kasutamine oli oluliselt häiritud. Ühtlasi käivitas Boiko samal ajal küberrünnaku ka ASi Delfi veebiportaali vastu.

Kui Microlink rünnaku päritolu selgitama asus ning palus lõpuks telekommunikatsioonifirmal Starman katkestada Boikole veebiteenuse osutamine, suunas mees oma viha Starmani vastu, selgus eeluurimisel. Nii käivitaski ta sama aasta 8. septembril küberrünnaku Starmani arvutisüsteemi vastu, koormates seda massiliste postitustega. Rünnak vähendas oluliselt Starmani serverite andmesideühenduse kiirust ja katkestas osaliselt nende töö, tuues firmale üle 50 000 krooni kahju.

2007. aastal langes süüdistuse järgi Boiko viha alla AS IF Eesti Kindlustus, kuna ühe liiklusõnnetuse menetlemisel oli kindustusfirma langetanud Boiko arvates talle ebasoodsa otsuse. Taas käivitas mees massilise kirjade saatmise IFi e-posti aadressidele. Rünnak puudutas ka politseiameti ning registrite ja infosüsteemide keskuse servereid.

Rünnakute korraldamiseks kasutas Boiko süüdistuse järgi kaughaldustarkvara Radmin abi, millega ta sai kontrolli kolmandate isikute arvutite üle, et siis nende kaudu masspostitusega e-posti servereid ummistada.

Kohtueelse uurimise lõppedes esitas Põhja ringkonnaprokuratuur Boikole süüdistuse arvutikahjurluses, arvutivõrgu ühenduse kahjustamises ning arvutiviiruse levitamises, mille eest võib kohus ta süüdimõistmise korral kuni kolmeks aastaks vangi saata.

2009. aasta oktoobris alanud protsessil ei tunnistanud Boiko end süüdi.