Lang: rahvusringhäälingut ei julgeta kritiseerida

Rein Lang. Foto: Peeter Langovits

Kultuuriminister Rein Lang ütles Kuku raadio saates «Vanamehed kolmandalt», et ei parlamendis ega rahvusringhäälingu nõukogus ole julgetud ERRi kritiseerida, sest sellele on alati järgnenud vasturünnak ja häälekas jutt täielikust sõltumatusest.

«Mulle tundub, et rahvusringhäälinguga ei taheta tülitseda, keegi ei julge talle kõva häälega midagi öelda, sest tulemus on teada: rahvusringhäälingu töötajad ise tõstavad sõna, väänavad selle sõna teisipidi ja tambitakse sind maa sisse,» ütles Lang, lisades et tema on korduvalt saanud etteheiteid, justkui sekkuks ta nende töösse. «Ei sekku, ma tahan seaduse täitmist.»

Langi hinnangul tuleks seadustes panna paika sellised mehhanismid, et ringhäälingu üle oleks ühiskondlik kontroll tõepoolest olemas. «Rahvusringhääling kuulub ju Eesti rahvale, järelikult peab rahval olema võimalus öelda, et tehke nüüd head tööd, ka teie keelekasutus on meile oluline,» arutles minister, kaitstes nõukogu liikme Igor Gräzini (Reformierakond) mõtet.

«Millele Gräzin juhtis tähelepanu, oli see, et ERRi keelekasutus ei ole kõige õigem. Sellele tuli vastu jutt, et kes sa üldse oled. Nii et  rahvusringhääling tahab ka sõltuvuse nõukogu juhistest välistada,» imestas Lang.

Lang kritiseeris ka seda, et ringhäälingus ei täideta sageli ka seaduse paragrahvi kuus, mis ütleb, et fakt ja kommentaar peavad olema uudistesaates eristatud. «Kui vaatame «Aktuaalset Kaamerat» või eriti pühapäeval sellele järgnevat ülevaatesaadet, siis see fakti ja kommentaari segapudru, on ju täiesti tavaline. Kõigepealt edastatakse meile kommentaar, siis võib-olla ka fakt. See ei ole mõistlik,» leidis minister.

«Ajakirjanduse eetikakoodeks peaks rahvusringhäälingus kehtima tingimusteta ja sellele peaks kehtima järelevalve. Kui see seestpoolt ei toimi, peaks see tulema kuskile väljapoole lauale.»

Langi hinnangul võiks ka parlamendi kultuurikomisjon tänasest oluliselt rohkem rahvusringhäälingu temaatikat arutama. «Mina ei tea, miks Eesti parlament kardab seda teemat,» ei saanud ta aru.

Teiseks peaks kultuuriministri hinnangul nõukogu koosnema asjatundjatest, mistõttu ei mõistnud ta piirangut, mis välistab kõiki inimesed, kes mingil moel mõne erakanaliga seotud. Vastavalt ringhäälinguseadusele ei tohi ERRi nõukogu liikmed olla seotud ühegi eraõigusliku ringhäälinguga. Langi hinnangul on sellega välistatud meie väikeses riigis enamik inimesi, kes ringhäälingust midagi teavad.

«Ringhäälingunõukogu peab olema tegus, nad peavad olema valmis panustama oma aega, arutama juhatusega avameelselt kõiki neid küsimusi, siis selgub, et äkki on kuskil mehhanismides viga, mida saaks hakata parandama.»

«Aastaid ongi see olnud suur probleem, et ringhäälingunõukogu on olnud juhatusele kummitempel, nüüd on kuidagi tähtede seis muutunud selliseks, et nõukogu on hakanud esitama juhatusele ebameeldivaid küsimusi, mis on päädinud sellega, et üks juhatuse liige lasti ametistki lahti,» rääkis Lang.

«Tänane õhkkond on selline, et kui keegi poetab sõna rahvusringhäälingu vastu, pannakse talle esiteks haamriga vastu pead, siis ülejäänud nõukogu liikmed tõmbuvad kookonisse, ei taha järgmiseks saada vastu pead. Siis levibki arvamus, ärme parem torgi, äkki läheb haisema. Aga haisema läheb nii või teisiti.»