/nginx/o/2013/07/24/1917094t1h0116.jpg)
/nginx/o/2009/01/05/112852t1h4f71.jpg)
Tallinna Tehnikaülikooli ja Tallinna Ülikooli teadlaste koostööna valminud uuring näitab, et Jägala joa väärtus loodusobjektina on 35 korda suurem kui hüdroenergia tootmise kohana.
Teadlased arvutasid Jägala joa väärtuse rahasse ümber
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jõelähtme vallavanema Toomas Kümmeli sõnul kannab äsja valminud uuring pealkirja «Jägala joa rekreatiivse väärtuse rahalise ekvivalendi leidmine» ning annab üsna ühese vastuse küsimusele Jägala jõel hüdroelektrijaama taastamise otstarbekuse kohta. Nimelt on selles suunas juba mitu aastat tegutsenud OÜ Jägala Energy.
«Selles uuringus on püütud hinnata Jägala joa väärtust. Et missugune on tema kui loodus- ja turismiobjekti väärtus. Ja missugune on tema väärtus selle nurga alt, et seal hüdroenergia tootmisega raha teenida,» selgitas geograafiharidusega vallavanem.
Uuringu tulemused võttis ta kokku ühe lausega: «Loodusliku voolu hulgaga Jägala joa kui keskkonnakauba väärtuse rahaline ekvivalent on ligi 35 korda suurem kui joa väärtus elektrienergia tootmisel.»
Kümmel ütles, et uuringu kohaselt on elanikkonna keskmine aastane vajadus puutumata Jägala joa järele ligikaudu 157 miljonit krooni, aga taastatav hüdroelektrijaam toodaks aastas elektrienergiat umbes 4,5 miljoni krooni eest. Sealt tulebki 35-kordne vahe.
«Peamine hirm on see, et Jägala juga võib kuivale jääda. Et me ei saa Eesti looduse üht kuulsamat vaatamisväärsust enam ise nautida ega oma lastele ja lastelastele näidata. Sest selleks, et elektritootmisest kasumit saada, on vaja jõest võimalikult palju vett ära võtta,» lausus vallavanem.
Ta lisas, et kogu asja muudab kummaliseks fakt, et Jägala jõgi jääb suudmest kuni joani Natura alale. «Natura ala tähendab tavaliselt seda, et seal ei tohi isegi mitte köhida, rääkimata sellest, et looduses midagi suuremat teha. Ja siis ootamatult selgub, et selsamal Natura alal võib rahulikult elektrit toota. See on mulle täiesti arusaamatu,» ütles Kümmel.
Vallavanema sõnul kinnitab hüdroelektrijaama keskkonnamõju hindamine just seda, et elektritootmine ei avalda ei Jägala jõele ega üldse kogu piirkonnale mingit olulist mõju. «Uskumatu, aga nii see on. Kuigi tegelikult on asi selles, et reeglina tellib keskkonnamõjude hindamise arendaja. Ja reeglina on tulemus ikka arendaja jaoks soodne,» nentis Kümmel.