Päevatoimetaja:
Marek Kuul
Saada vihje

Riik peab kohtus süüdi jäänud ekskohtunikule maksma pool miljonit

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Hanneli Rudi
Copy
Ekskohtuni Ardi Šuvalov
Ekskohtuni Ardi Šuvalov Foto: Arvet Mägi.

Riigikohus leidis oma tänases otsuses, et ametist kõrvaldatud kohtunikul on põhiseadusest tulenev õigus palka saada. Riik maksab kohtus süüdimõistetud ekskohtunik Ardi Šuvalovile tagantjärele välja osa palgast, mida on ligi pool miljonit krooni.

President andis 2006. aasta juunis nõusoleku kohtunik Ardi Šuvalovi kriminaalvastutusele võtmiseks ning mees kõrvaldati kohtunikuametist, teatab riigikohus.

Justiitsminister peatas oma käskkirjaga talle töötasu maksmise kuni tema suhtes algatatud kriminaalmenetluse asjaolude selgumiseni. Oma kaebuses palus A. Šuvalov justiitsministri käskkirja tühistamist.

Riigikohtu üldkogu leidis oma otsuses, et ükski Eesti seadus ei sätesta võimalust maksta kohtunikule palka või muud hüvitist ametist kõrvaldamise juhtudel. Selle vahetuks takistuseks on õigustloova akti andmata jätmine.

Samas on palk kui kohtuniku sõltumatuse tagatis põhiseaduse kaitsealas ja see tagatis laieneb kohtunikule koos ametialaste piirangutega kuni tema kohtunikuametist vabastamiseni või tagandamiseni.

Seaduse kohaselt ei tohi kohtunik mujal töötada, v.a õppe- ja teadustöö, seega ei saa ametist kõrvaldatud kohtunik endale sissetulekut kindlustada ka muud tööd tehes.

Kuna kohtunikule ei maksta kriminaalmenetluse ajal palka ja seadus ei näe ette sellisel puhul ka muud hüvitist, siis leidis riigikohus, et põhiseadusega on vastuolus sellise õigustloova akti andmata jätmine, mis võimaldaks maksta palka või muud samaväärset hüvitist kohtunikele, kelle teenistussuhe on kriminaalmenetluse ajaks peatunud.

Õigus saada palka

Sellest tulenevalt leidis kohus, et A. Šuvalovil on õigus saada palka aja eest, mil tema ametikohustuste täitmine oli peatunud, sest samal ajal kehtisid tema suhtes kohtuniku ametiseisundist tulenevad piirangud, mis ei võimaldanud tal teenida elatist mõnel muul töökohal.

Kohtute seaduse järgi saab distsiplinaarmenetluse ajaks teenistusest kõrvaldatud kohtuniku palka vähendada kuni poole võrra.

Riigikohus otsustas sellest juhinduda ka nüüd ja pidas põhjendatuks kriminaalmenetluse ajaks teenistusest kõrvaldatud kohtuniku palka poole võrra vähendada.

Justiitsministeeriumi esialgsete arvutuste kohaselt on A. Šuvalovil õigus saada ligikaudu 517 000 krooni. 

Süüdistus

 Viru maakohus mõistis Šuvalovi süüdi mullu veebruaris ja tema süüdistus jäi kehtima kõigis Eesti kohtuastmetes.

Süüdistuse järgi võttis kohtunik Šuvalov 2006. aasta 6. aprillil oma ülikoolikaaslaselt Martin Napalt vastu 200 000 krooni altkäemaksu, et teha tema menetluses olevas nn Kakumäe Võrkude kriminaalasjas süüdistatav Andres Davõdovile soodne kohtuotsus.

Raha sai Napa Davõdovilt. Šuvalovile andis ta selle kaitsepolitsei korraldatud kuriteo matkimise käigus. Mehele määrati karistuseks kolme aasta ja kuue kuu pikkune vanglakaristus.

Tagasi üles