Päringud rahvastikuregistrisse kasvavad miljonites

Kõige suuremale hulgale rahvastikuregistris olevatest andmetest pääseb ligi politsei- ja piirivalveamet. Foto: Mihkel Maripuu

Rahvastikuregistriga seotakse iga aastaga üha enam andmebaase, mistõttu on sinna tehtavate päringute arv viimastel aastatel kasvanud miljonites.

Kui näiteks 2008. aastal tehti rahvastikuregistrisse 13 miljonit päringut, siis 2009. aastal 20 miljonit, 2010. juba 37 miljonit ning mullu 43 miljonit päringut. See kõik on seotud e-riigi arenguga ehk sellega, et üha enam uusi e-rakendusi vajavad riigi andmebaasist usaldusväärseid andmeid

Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna juhataja Enel Pungase sõnul ei saa siiski välja tuua ühtegi konkreetset andmebaasi, kelle liidestumisel oleks toimunud silmatorkavalt suur hüpe päringute arvus. «Tööprotsessid on pidevas muutumises, nii on ka varem juba liidestunud ametiasutused ja registrid oma tööd pidevalt muutnud ja enda teenuseid uuendanud. Näiteks on muudele teenustele lisanud oma andmebaasi kord aastas kontrollimine, et surnud maha võtta jm,» selgitas ta.

Suurimad päringute tegijad on E-tervis, Liikluskindlustuse fond, politsei- ja piirivalveamet, riigi infosüsteemide amet ning Ühendatud Piletite OÜ.

«Kõige rohkem on  erinevad andmed  kättesaadavad politsei- ja piirivalveametile, kes saab erinevate päringute ja kanalite kaudu kasutada kõiki rahvastikuregistri andmeid. Loomulikult ei saa seal kõik ametnikud kõikidele andmetele ligi, asutuse sees toimub jagamine,» sõnas Pungas.

E-tervise infosüsteemile on kättesaadavad isiku põhiandmed (ees- ja perekonnanimi, sugu, sünniaeg, sünnikoht, kodakondsus, kas isik on elus või surnud, surma korral surma kuupäev, elukoha aadress, elukoha registreerimise kuupäev, lisaks ka täiendandmeid näiteks rahvuse, emakeele, hariduse, tegevusala, teovõime kohta, isiku suhted ja dokumentide andmed.

Riigi Infosüsteemide Ametile väljastatavateks andmeteks on need, mida isikud näevad ja kasutavad, tehes iseenda andmete kohta päringuid ja iseenda andmetega toiminguid portaali eesti.ee vahendusel. «See tähendab, et nende andmete lõppkasutajaks ei ole mitte RIA kui asutus, vaid isikud ise. RIA-le on avatud isiku põhiandmed (ees- ja perekonnanimi, sugu, sünniaeg, sünnikoht, kodakondsus, staatus (elus/surnud), surma korral surma kuupäev, elukoha aadress ja selle registreerimise kuupäev, samuti täiendandmed, isiku suhted ja dokumentide andmed.

Ühendatud Piletite AS ehk pilet.ee saab juurdepääsu konkreetse isiku elukoha valla või linna nn EHAK-koodile, mis on unikaalne neljakohaline kood, mis on olemas igal külal, vallal, maakonnal. Selle kaudu kontrollitakse, kas tegemist on selle valla või linna elanikuga, kellel on õigus sõidusoodustusele. Samuti on registril ligipääs ID-kaardi andmetele, et isikut oleks võimalik piletikontrolli käigus selle alusel tuvastada.

Eesti Liikluskindlustuse Fond saab rahvastikuregistrist isiku isikukoodi alusel põhiandmed ehk ees- ja perekonnanimi, sugu, sünniaeg, sünnikoht, kodakondsus, staatus (elus/surnud), surma korral surma kuupäev, elukoha aadress, elukoha registreerimise kuupäev ja elamislubade andmed.

Seda, kui suure kasvu ühe või teise registri liitmine on kaasa toonud, ei ole täpsemalt analüüsitud. Pungas leidis, et tegu pole mitte hüppega, vaid sellega, et rahvastikuregistrit võetakse üha enam kasutusele.