Juhtkiri: ülehomme pole viimnepäev

Lõppeval nädalal ilmestasid pea kõiki Eesti maakonnalehti pildid pikkades järjekordades seisvatest inimestest, saatjaks teemakohane reportaaž. Elektrilepingute sõlmimise «viimnepäev» oli ju lähenemas ning kodanikud valmis sõna otseses mõttes tundide kaupa sabas seisma, et mitte rongist maha jääda. Inimeste muret tuleb mõista.

Ei saa öelda, et uue aasta algusest avanevat elektriturgu poleks rahvale selgitatud, kuid selgitusi ei ole mitte kunagi piisavalt. Sellest on rääkinud ajakirjandus, ka on majandusministeerium kulutanud kampaaniale eri liiki meedias seni avaldatud andmetel ligi 300 000 eurot, infot on jaganud elektrimüüjad. Kuid teema on siiski komplitseeritud – ühest bukletti kirja pandud lausest tekib kohe kümme uut küsimust.

Seda, et lihtsana reklaamitud elektripaketi valimine on tegelikult keeruline, näitab ka teema kiire jõudmine satiirikute töölauale. Valdkond on niisugune, millega suurem osa meist igapäevaselt ei tegele, sestap tekitavad segadust põhimõistedki, mis asjatundjatele võivad täiesti triviaalsena tunduda. Arvutustest rääkimata. Tarbijakaitseamet on juhtinud tähelepanu mitmesugustele arusaamatustele elektrimüüjate pakettides ning sellele, et suurem osa ei mõista börsihinna kujunemist.