Toomas Korka: Sahara heitlik kevad

Foto: Repro

Põhja-Malis välja kuulutatud Azawadi riik pole saanud rahvusvahelist tunnustust, sest edukalt alanud tuareegide ületõus on nüüdseks  päädinud korralageduse ja islamiäärmuslaste aktiviseerumisega. Iseseisvuslaste ainus saavutus on praegu see, et nende kodumaad puudutavaid otsuseid ei tehta enam nende selja taga.

Veel kevadel näis paljudele, et nii nagu Lõuna-Sudaan on omariikluse poole liikumas ka Põhja-Mali kõrbes umbes Prantsusmaa-suurusel maa-alal välja kuulutatud Azawadi riik. Jaanuaris valitsusevastast ülestõusu alustanud Azawadi Rahvuslik Vabastusliikumine (MNLA) – mille tuareegidest ministrite delegatsioon külastas tänavu septembris ka Eestit – pole aga oma riigile rahvusvahelist tunnustust saanud. Vähe sellest, organisatsioon on jäänud vaid üheks mitmest osalisest keerukas konfliktis, millesse on segatud ka Al-Qaeda ja uimastikaubandus.

Tegemist oleks just nagu kauge maa ja probleemiga, kuid Mali on geograafiliselt tihedasti läbi põimunud Põhja-Aafrikaga, kuuludes seega ELi «laiendatud naabruskonda». Seetõttu on Euroopa Komisjon eraldanud Mali riigiaparaadi, infrastruktuuri ja majanduse edendamiseks perioodil 2008 – 2013 enam kui 550 miljoni euro eest arenguabi, mis moodustab maailma ühe vaeseima riigi eelarvest ligi kümnendiku. Ometi on alates tänavu jaanuarist Malit iseloomustanud kõik muu peale riikliku stabiilsuse ja majandusliku arengu.