ESMi rahanõude tõenäosus Eestile on «nullist suurem»

Mida tähendab Eestile liitumine ESMiga? Vaidlevad õiguskantsleri vanemnõunik Kaarel Eller (vasakult), rahandusministeeriumi osakonnajuhataja Martin Põder ja Sisekaitseakadeemia finantskolledži maksunduse ja tolli õppetooli lektor Paul Tammert. Foto: Peeter Langovits

Spetsialistid läksid eilsel Sisekaitse­akadeemia finantskolledži aastakonverentsil vaidlema, mida võib kaasa tuua hiljuti tööle hakanud Euroopa Stabiilsusmehhanismi (ESM) õigus nõuda Eestilt seitsme päeva jooksul sisse kuni 1,532 miljardit eurot kapitali.

Varem on Eesti valitsusametnikud rõhutanud, et kuigi ESMil on raskuste korral õigus nõuda Eestilt (ja teistelt osalisriikidelt) suures summas lisakapitali, on selle tõekssaamine äärmiselt ebatõenäoline.

Rahandusministeeriumi Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakonna juhataja Martin Põder, kes täidab ministeeriumis ka finantspoliitika ja välissuhete asekantsleri ülesandeid, rääkis eile, et ESMi poolt lisakapitali nõudmise tõenäosus on ilmselt nullist suurem.