Tema sõnul kardetakse eriti korterite puhul, et rajatud küttesüsteemi on raske muuta. Maja puhul on lihtsam muudatusi teha. Ahju või kaminat ei ole võimalik omatahtsi kortermajja ehitada, soojuspumba paigutamiseks fassaadile peab olema aga heakskiit korteriühistult.
Eriti tuntavaks muutub elektriküttepelgus Simsoni sõnutsi suuremate, üle 70-ruutmeetriste korterite puhul. «Väiksemate puhul talutakse see ära, aga suuremate puhul on olukord tõsisem, sest ka korteri ostusumma on suurem,» sõnas ta – see tähendab suuremat pangalaenu ning kuumakset, millele lisanduv kommunaalmaksete suurus on oluline väljaminek.