Päevatoimetaja:
Marek Kuul

Riik kärbib järsult kaitseväe arengukava

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Sõjalise kaitse arengukava
Sõjalise kaitse arengukava Illustratsioon: Pm

Järgmisel nädalal riigikogu riigikaitsekomisjonile esitatav Eesti sõjalise kaitse arengukava järgneva kümne aasta kohta toob palju ja olulisi muudatusi, eelkõige käib jutt kärpimisest ja koomale tõmbamisest – kaovad näiteks maaväe staap, mereväe staap ja õhuväe staap.

Kriips tõmmatakse peale kaitseringkondadele. Ära jäävad ka praegu kehtivas arengukavas kirjas olevad suured hanked. Tankid – maha. Helikopterid kaitseväele – ei tule. Keskmaa õhutõrje – need on mõnekümnekilomeetrise lennukaugusega raketisüsteemid – jääb ära. Kiirkaatrid mereväele – ei tule ja kuuldavasti peab merevägi loobuma veel mingitest alustest. Jägala sõjaväelinnak – ei.

Maandumine ambitsioonides allapoole on järsk. See on ka üks põhjus, miks näiteks kaitseministeerium ja kaitseväe juhtkond, mis siis, et seda arengukava on tehtud juba rohkem kui aasta, on kogu teema kommenteerimisel niivõrd kidakeelsed. Oodatakse kriitikat ja rahulolematust.

Suurte muutuste taga Eesti kaitseväe arendamises on tegelikult kaks põhjust. Üks on raha.

Kui 2009. aasta alguses raporteeris tollane kaitseminister Jaak Aaviksoo sõjalise kaitse arengukava 2009–2018 põhijoontest, oli kümne aasta jooksul planeeritud kulutada 60 miljardit krooni ehk 3,8 miljardit eurot. See raha pidi jagunema igapäevakuludeks, mis olnuks umbes 2,3 miljardit eurot, ja 1,5 miljardit euroks relvahangeteks ja muudeks investeeringuteks.

Kava järgi pidi valmima Ämari lennubaas, tulema uus ja suur kaitseväelinnak Jägalas, pidi ostetama keskmaaõhutõrje raketisüsteemid, ostetama tankid ja/või jalaväe lahingumasinad, mitu transpordikopterit, kiirkaatrid mereväele, lisaks sellele pidi suurendama hüppeliselt Kaitseliidu rahastamist, suurendama juba praegu relvastuses olevate tankitõrjerakettide Milan ja Lühimaa-õhutõrjesüsteem Mistral hulka. Palju toredaid asju.

Kõik need plaanid olid aga tehtud suure majandusbuumi harjal, kui maksulaekumised kasvasid igal aastal rohkem kui kümme protsenti ja poliitikud tegid ajakavasid, millal täpselt Eesti kõige rikkamate riikide hulka jõuab. Tänaseks on see kõik muutunud makulatuuriks.

Tagasi üles