/nginx/o/2011/09/08/741900t1h9663.jpg)
Kõrgharidusreformi eesmärkideks on hariduse kvaliteedi tõstmine, lõpetajate parem hakkamasaamine tööjõuturul ja parem ligipääs kõrgharidusele. Õpingutele pühendunud ja hästi edasijõudvad tudengid saavad järgmisest aastast õppida maksumaksja kulul, ise õppekulusid hüvitamata. Teiseks on reformi lahutamatuks osaks vajaduspõhised õppetoetused. Täna jõuab vastav eelnõu parlamendi täiskogusse teisele lugemisele ning saab kõigi eelduste kohaselt enne jõule seaduseks.
Tudengite majandusklik ja perekondlik olukord on erinev. Siiani on edukad tudengid saanud õppetoetust, mis lähtub üliõpilase akadeemilisest võimekusest. See (sel aastal on põhitoetus ligi 56 eurot) süsteem on Euroopas üsna ainulaadne, peale Eesti kehtib sarnane veel vaid Sloveenias.
Meie praegune eesmärk on luua üliõpilastele riiklik vajaduspõhine õppetoetus, mis toetaks majanduslikult ebasoodsamas olukorras üliõpilaste õpinguid. Kokku puudutab vajadustepõhiste õppetoetuste süsteem hinnanguliselt 16 540 inimest, kes hakkaks uutel alustel õppetoetust saama. See on 37 protsenti kõigist täiskoormusega õppijatest.
/nginx/o/2016/12/07/6153293t1hfbb2.jpg)