Jelizaveta Žatkina: mitte lasta end mõjutada

Ma pole kunagi tahtnud kellelegi öelda, mida ma tulevikus teha soovin, kirjutab 17-aastane Jelizaveta Žatkina. Kartsin, et mu unistus surutakse maha, öeldes, et see pole hea valik, et see ei too raha sisse, või et seda on võimatu teostada.

Minult küsitakse tihti, kelleks ma saada tahan, mida ma tulevikus teha plaanin ning mis ametil ma töötada soovin. Sellele pealtnäha kergele küsimusele järgneb minu poolt tavaliselt kõhklev ja veidi ebakindel vastus stiilis «Ma ei ole veel kindel» või «Ma ei ole veel otsustanud».

Tegelikult pole see päris nii. Ma olen peaaegu igal oma eluhetkel teadnud, mida ma tulevikus teha soovin, kuid ma pole kunagi tahtnud seda kellegagi jagada. Miks? Sellele küsimusele ei oska ma piisavalt head vastust anda. Võib-olla sellepärast, et mulle alati tundus, et see on inimese üks kõige isiklikematest asjadest üldse – see unistus, idee, selle teostus, edu või läbikukkumine. See on selline asi, mida tuleb enda sees hoida ja mitte lasta teistel mõjutada. Võib-olla ma lihtsalt kartsin, et mu unistust surutakse maha, öeldes, et see pole pingutust väärt, et see ei ole hea valik, et see ei too raha sisse või et seda on võimatu teostada.