/nginx/o/2012/11/16/1436876t1h41bf.jpg)
/nginx/o/2010/11/15/466758t1hc5b5.jpg)
Tänavu novembris on liikluses hukkunud 8 inimest vähem kui mullu samal ajal ning langenud on ka liiklusõnnetuste arv. Pimedale sügiskuule omaselt olid viiest hukkunust neli jalakäijad.
Viiest novembris hukkunud liiklejast neli olid jalakäijad
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Novembris oli eelmise aastaga võrreldes vähem nii vigastatutega liiklusõnnetusi kui vigastatuid ning tunduvalt vähem liikluses hukkunuid,» rääkis politsei- ja piirivalveameti korrakaitsepolitseiosakonna liiklusbüroo juht Alo Kirsimäe. «Ka käesoleva sajandi vaates on viis hukkunut pretsedenditult novembrikuu madalaim hukkunute arv.»
Nimelt toimus novembris 93 inimkannatanutega liiklusõnnetust, kus sai viga 114 ja hukkus 5 inimest. Mullu toimus samal ajal 111 inimkannatanutega liiklusõnnetust, kus vigastatuid oli 140 ja hukkus 13 inimest.
«Nii õnnetuste kui ka hukkunute arvu langus kõneleb sellest, et inimesed on käitunud liikluses ohutumalt kui eelmisel aastal,» märkis Kirsimäe. «Üks täiesti objektiivne tegur, mis õnnetuste arvu mõjutab, on ilmastik.»
Tänavune varane tõsisem lumesadu andis Kirsimäe sõnul juhtidele selge sõnumi, et talvehooaeg on alanud ning sõiduvõtteid tuleb muuta. Samas oli järgnev novembrikuu suhteliselt stabiilse temperatuuriga, mistõttu ei olnud sagedast ootamatu musta jää või muu libeduse ohtu, mis oleks õnnetusi kaasa toonud.
«Pimedal ajal sagenevad rasked liiklusõnnetused jalakäijatega ning nii ka sel aastal, kus vaid üks inimene hukkus sõidukis ning ülejäänud neli olid jalakäijad,» lisas ta. «See on ka politseinike igasügisene mure, et kuidas teadvustada jalakäijatele ohte, mis on seotud nähtavusega.»
Kirsimäe seletas, et sõiduk on oma tuledega juba kaugelt jalakäijale näha, juht näeb aga kõndijat alles siis, kui tuled teda valgustama hakkavad.
«Siis jäävad reageerimiseks ja pidurdamiseks vaid loetud sekundid,» märkis ta. «Nähtavusega seotud ohte on politsei üritanud koostööpartneritega ühiselt jalakäijatele ja autojuhtidele maksimaalselt selgitada ning ka omalt poolt helkurite ja vestide jagamisega olukorra paranemisse panustanud.»
«Samuti oleme aasta viimases kvartalis kogu Eestis rohkem rakendanud KKPO liiklusjärelevalveüksust ning prefektuurides on abiks käinud KKPO kiirreageerimistalitus, kes samuti suuresti liiklusohutuse tagamisse panustab,» lisas Kirsimäe.
«Eelmise aasta novembriga võrreldes on olukord erinev ka selle poolest, et esimest aastast ei olnud sügishooaja alguses piirkiiruse langetamist põhimaanteedel,» lausus ta. Mäletatavasti ei tõstetud sel suvel suurematel maanteedel piirkiirust 110 km/h ning 100 km/h lõigud langetati tavakiiruse peale juba oktoobris.
«Täna on veel vara kindlalt väita, et piirkiiruse aastaringse paika jätmise positiivseim mõju avaldub üleminekul talvistele teeoludele,» märkis ta. «Kindlasti ei tohiks aga välistada seda, et aastaringne rahulikum sõidukiirus toob kaasa selle, et talveperioodi alguses on ebasobivatest sõiduvõtetest tingitud õnnetusi vähem.»
Käesoleva aasta 11 kuu jooksul on inimkannatanutega liiklusõnnetusi kokku toimunud 1239 (mullu 1327), neis sai vigastada 1534 (mullu 1705) ja hukkus 82 (mullu 85) inimest.
Võrreldes kümne aasta taguse ajaga on liikluses hukkunute arv kõvasti langenud. Näiteks hukkus liikluses 2002. aastal 223, 2006. aastal 204 ning 2009. aastal 100 inimest. 2010. aasta oli rekordiline, kui see arv langes 79ni, kuid juba järgmisel aastal tõusis surmastatistika 101ni.