Päevatoimetaja:
Alexandra Saarniit
Saada vihje

Mihkel Mutt: vabakonna taristu

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Mihkel Mutt
Mihkel Mutt Foto: SCANPIX

Sõna «vabakond» tekitab segadust, sest ei väljenda selle sildiga tähistatud ühingute ühisosa täpselt, leiab filoloog Mihkel Mutt.

Eelsoojenduseks, et «taristu» on kehv sõna. Sellega seonduvad otseselt halvamaigulised «tarikas» ja «tarima». Esimesega tähistame parteiaparaadi või mõne muu hierarhia kalasilmseid, lojaalseid ja alalhoidlikke veterane, kes kohti kinni hoiavad (parteibroilerist saab aastate möödudes kindlasti tarikas!). Teine tähendab mingi kasutu asja või lihtsalt risu poolkohustuslikku või mõttetut kaasa tirimist. Ja nüüd korraga – taristu. Kas pole see mitte tarimise lõpp-produkt? Tarikad tarisid taristut ... Keelelise kuulmisega inimesele ei saa see sõna rahuldust pakkuda. Siiski võiks selle hädapärast alla neelata, sest see sõna ei ole tähistatava suhtes valikuliselt diskrimineeriv, taristud võivad olla niihästi positiivsetel kui negatiivsetel nähtustel. Taristu iseenesest ei häälesta meid sotsiaalselt üht- või teistpidi. Küll võib aga viimast teha viimasel ajal kasutusele tulnud mõiste «vabakond». See tundub sugereerivat ebatäpseid ähmaseid seoseid, mis ühiskonnale rakendatuna tekitavad vääraid ootusi. Eriti just äsjase sisepoliitilise lahvatuse valgusel.

Ei tahaks olla tähenärija. Nimi ei riku meest. Aga ainult sel juhul, kui on tegemist maitseotsustusega, kui on valida Juuli või Auguste, Juliuse või Augusti vahel. Sest vähemalt meie päevil ei väljenda nimi kandja olemust. Seevastu sotsiaalsesse sfääri kuuluva nähtuse puhul osutab nimetus, mis laadi asjaga tegemist. Või vähemasti üritab seda osutada (mis ongi juba propaganda). Just seetõttu kasutavad väga paljud poliitilised rühmitused kõikjal maailmas oma nimetuses «õigeid» sõnu, nagu «demokraatia», «ühtsus», «progress», «sõltumatus», «uus» jms. Muidugi see ei tähenda, et vastavad rühmitused neid väärtusi kehastaksid (sageli on just vastupidi). Siiski, üldjuhul ei osuta need sõnad ka vastavate rühmituste struktuursele kohale ühiskonna masinavärgis, mille alla käiks muu hulgas liikmeskonna fikseerituse ja finantseerimise allikad.

Tagasi üles