Sirje Niitra: kolleegide suhe pingestab õhku

Sirje Niitra. Foto: Peeter Langovits

Töösuhteid ja töiste ühisürituste kasutegureid uurides vestlesin paljude inimestega ja sorisin endagi mälus. Eks aastate jooksul ole firmade jõulupidusid, suve-, sügis- ja talvepäevi nähtud küll ja küll. Alati saab neid oodatud, pärast on lõbu laialt ja jutustamist kui palju, et mis kõik juhtus ja kuidas nalja sai.

Vabas ja ülemeelikus peomeeleolus võib paljugi juhtuda. Näed kolleegi, keda pole tööl seni tähelegi pannud, hoopis teises valguses ja märkad tema naiselikke või mehelikke võlusid. Kindlasti on nõnda alguse saanud paljud kaunid suhted, mis annavad edasisele töötegemiselegi tiivad.

Oma tutvuskonnast võin tuua näite, kuidas naine, kel bioloogiline kell juba ammugi kõrvus tiksus, leidis tööpeolt endale mehe, kellega sai lapse ja kellega ta hiljem ka õnnelikult abiellus. «Olin selline tagasihoidlik, väljas ei käinud. Mul polnudki praktiliselt teist võimalust endale partnerit leida,» hindab ta tagantjärele olukorda.