Raamat meie eliitklassi ­lauljast

Raamat Allan ­Vurma «Mati Palm. Slancio della voce» Eesti Teatriliit 2012 Foto: Repro

«Mati Palmi. Slancio delle voce» ülesehitus on loogiline ja ka peatükkide mahud on Mati Palmi tegevusest lähtudes sobivates proportsioonides. Õnneks ei ole raamatu autor Allan Vurma komistanud paljude elulooraamatute karile – raamatus «Mati Palm. Slancio delle voce» on lapsepõlve parasjagu niipalju, et saada aimu Mati Palmi kujunemisest nii lauljana kui ka sportlasena. Kaalu lisab raamatule Mati Palmi aukartustäratav repertuaariloetelu ja ka isikunimede register, mille leiab teose lõpust.

Ainult et suure osa raamatust hõlmavad arutelud laulmisvõtetest ja stiilidest. See kõik on ju õige, aga kas ooperirollide loomise juures on see tõesti ainus aspekt? Raamatu intervjuulaadne ülesehitus ei anna aga Mati Palmile võimalustki valgustada sügavamalt kasvõi mõne tähtsama rolli ettevalmistamist, rolli karakteri kujundamist ja tegelaskuju tuumani jõudmist. Kammermuusikas peitub samuti igas teoses oma story, aga ka neis peatükkides pole sisulisest lähenemisest juttu tehtud. Ei saa ju intervjueeritav hakata vastama küsimustele, mida tema käest polegi küsitud.           

Need mainitud arutelud vokaalkunsti kui niisuguse ja hääle tekitamise-arendamise-õpetamise jne üle on väga põhjalikud ja spetsiifilised ning sellest lähtuvalt on raamatul vaat et ainuõige pealkiri, mille põhjendus ja selgitus tulnuks aga tingimata mahutada mitte lõppsõnasse, vaid sissejuhatusse. Et pealkiri on itaaliakeelne ja sõna-sõnalt tõlkimatu, siis piisanuks vaid ühestainsast eestikeelsest sõnast  raamatu kaanel (näiteks sõnast «hääl»), et jäänuks raamatupoes ära ühe potentsiaalse ostja hüüatus «Oih, see on ju võõrkeelne!» ja tõdemus, et Eesti Vabariigi keeleseadus on tegijate jaoks tähtsusetu pisiasi.