/nginx/o/2012/10/04/1355704t1h140a.jpg)
A. Le Coqi juhi ja reformierakondlase Tarmo Noobi hinnangul tuleks kange ja lahja alkoholi aktsiisi võrdsustamise asemel liikuda pigem lahjade alkoholide eelistamise suunas.
Noop: aktsiiside võrdsustamine suurendaks kange alkoholi tarbimist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ta märkis, et aktsiiside ühtlustamise näidet Euroopast kusagilt ei leia ja Eesti oleks selle kehtestamisel unikaalne. «Nii Sloveenias kui ka Ungaris on tõepoolest õllel ja kangel alkoholil sarnane aktsiis, kuid veinimaadena ei ole neil vein maksustatud.»
Noobi sõnul viiks aktsiiside ühtlustamine peaasjalikult kange alkoholi müügi kasvule. Ta selgitas, et kui võrrelda alkoholi kraadihindasid, siis on see juba täna lahjade alkohoolsete jookide puhul kallim kui kangel alkoholil.
Kange ja lahja alkoholi võrdsustamisel kasvaks kindlasti ka Läti piiril kaubandus, suunaga Lätist Eestisse, nagu praegu on Eestist Soome, ütles ta.
Ta tõi näitena Taani ja Saksamaa, kus õlle kraadi hinnavahe on seitse senti. «See vahe on tekitanud meeletu piirikaubanduse Saksamaalt Taani. Lätis on alkoholi kraadi hinnaks praegu kolm ja Eestis kuus senti, kui see vahe kasvab 12 sendini hakkavad eestlased tooma õlut Lätist.»
Lahja alkoholi kõrgemalt maksustamine toob lisaks piirikaubandusele kaasa ka negatiivse mõju teeninduse rahakotile, kuna soomlastest kaubaostjaid jääb vähemaks.
«Aktsiiside ühtlustamisel laekumine riigieelarvesse kasvab, aga see ei kompenseeri seda, mis lahja alkoholi müügist saamata jääb.»
Ta lisas, et rahva tervise aspektist võiks kange alkoholi eapiiri tõsta, mis tooks inimesi lahja alkoholi juurde, kuid vähendaks üldist tarbimist.
Noobi sõnul alustavad noored tõepoolest tarbimist lahjast alkoholist, aktsiiside ühtlustamise korral alustaks nad aga kangest.