Postimees Teeviidal: ülikoolid soovitavad lõpueksameid valida sisetunde järgi

Kuna järgmise aasta vastuvõtueeskirjadega on asjad segased, uuris Postimees Teeviidal kõrgkoolidelt, kuidas peaksid abituriendid sisseastumiseks valmistuma.

Laupäevani Eesti Näituste messikeskuses toimuv noortemess Teeviit oli juba esimesel päeval täis huvilisi, kes uurisid, mida üks või teine kool pakub ja keda ootab. Samas pole seoses kõrgkoolireformiga mitte kõikidel ülikoolidel vastuvõtueeskirjad siiani paigas, mistõttu ei pruugi tänased abituriendid teada, millisteks riigieksamiteks valmistuda.

«Tingimused kinnitatakse lõplikult jaanuaris. Abituriendid peavad valima lõpueksamid jaanuari lõpuks ehk neil tegelikult jääb valikuks aega,» märkis Tallinna Ülikooli karjäärinõustaja Mikk Kasesalk. «Aga praegu soovitan keskenduda oma tugevustele.»

Tehnikaülikool pakkus võimalust keemiakatseid teha.

Ta seletas, et on hulk abituriente, kes on kõiges tugevad ja neil on võibolla keerulisem, aga enamuse jaoks on mingid enda jaoks tugevad valdkonnad välja kujunenud.

«Noor peab ennekõike vaatama enda sisse,» rääkis Tartu Ülikool vastusvõtu peaspetsialist Kaja Karo.

«Tasub kindla peale välja minna,» kinnitas ta. «Kui tahad matemaatikat õppima minna, tasub see eksam teha, kui inglise keelt õppima minna, siis teha inglise keele eksam. Nende puhul, kus on mitu eksamit, on võimalus valik jaanuaris ära teha.»

«Noor peab ennekõike vaatama enda sisse,» rääkis Tartu Ülikool vastusvõtu peaspetsialist Kaja Karo. «Mis puudutab kõrgharidusreformi, siis ega need muudatused ikka nii suured ei ole, kui tunduvad. Nad on küll suured ja põhimõttelised, aga see puudutab ennekõike ikkagi seda, kui palju ülikoolid tulevikus vastu võtma hakkavad.»

Ta kinnitas, et see ei puuduta suures osas õppekavu ega tingimusi.

«Kõige olulisem muudatus on see, et järgmisel aastal saavad eestikeelsetel õppekavadel täiskoormusega õppima asuvad üliõpilased hakata õppima kõik tasuta,» märkis Karo. «Tasulisi õppekohti sisuliselt enam ei ole.»

Seda, kas sisseastumise lävendid tõusevad, ei osanud Karo veel öelda.

Tartu Ülikool vastusvõtu peaspetsialist Kaja Karo.

Karo rääkis, et messil küsitakse väga palju arstiteaduskonna kohta.

«See on Tartu Ülikoolis üks vaieldamatult populaarsemaid erialasid. Ja loomulikult sotsiaalvaldkond,» lisas ta. «Inglise keel on eriala, kuhu tahetakse palju õppima minna, ka riigiteadused, eelkooli pedagoogika, reklaam ja imagoloogia ja psühholoogia. Noori huvitavad rohkem need asjad, mis ühiskonnas rohkem kõlapinda saavad.»

Tallinna Tehnikaülikooli esindaja Evald Nigul rääkis, et vastuvõtt kooli on lihtne – abiturient sooritab lõpueksamid, saab kätte vastavad punktid ja nende alusel arvutatakse välja sisseastumislävend, mille alusel saab sisse.

«Võrreldes eelnevate aastatega, on sel aastal lävendit tõstetud. See on kõrgharidusreformi tõttu,» märkis ta. «Kõik, kes lävendi ületavad, saavad sisse. Kohtade limiiti ei ole.»

Nigul seletas, et põhiprobleem on see, et enamik abiturientidest ei tea, mida nad tegelikult tulevikus teha tahavad.

«Kõige populaarsemad on sotsiaalteaduskond ja majandusteaduskond,» ütles Nigul. «Seal on kõige rohkem õpilasi. Samamoodi tuntakse huvi ka ehitusteaduskonna vastu, sest Eestis on tegelikult inseneride puudus.»

Teeviidal on esindatud 140 organisatsiooni.

Igal TTÜ teaduskonnal on messil oma koht, kus on esindaja, kes teaduskonnast täpsemalt räägib. Saab teha erinevaid katseid nii keemias kui teistes valdkondades. TTÜ pakutava kohta uuris ka Tallinna Pääsküla Gümnaasiumi abiturient Henri Valma.

«Põhiliselt tulin vaatama. Ei ole veel midagi kindalt, aga üritan täna leida,» märkis ta. Enda sõnul on ta natuke ka sisseastumiste kohta uurinud. «Pidi olema natuke kergem sisse saada kui varem, sest on vähem inimesi, kes lähevad õppima.»

Messil oli ka nooremaid. Näiteks Virtsu põhikooli 9. klassi õpilane Gerda Reeder vaatas, mida koolid pakuvad.

«Vaatan, kuhu võiks peale üheksandat kooli minna – kas on parem gümnaasium või kutsekas,» ütles ta. «Tahaks rohkem gümnaasiumisse minna ja mõte on ülikooli astuda, aga kuhu, veel ei tea.»

Tüdrukule meeldib, et messil tulevad koolide esindajad sõbralikult juurde ja hakkavad rääkima.

Ka Kose Gümnaasiumi 11. klassi õpilane Katre Sarv tuli vaatama, mida peale kooli lõpetamist teha ja mis kooli minna. «Plaanid on välismaale minna,» sõnas ta. «Veel ei tea mida õppida, aga kunst tundub põnev. Olen siit saanud väga head infot.»

Mitmed koolid peibutasid külalisi n-ö atraktsioonidega – sai proovida simulaatoril metsa langetamist, sõrmejälgi anda, katsetada fotorobotit ja proovida sepatööd. Viimast pakkus Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskool.

Vana-Vigala kool pakkus võimalust sepatööd proovida.

Kooli esindaja pakkus võimalust lüüa alumiinimust münti, mis pannakse kahe graveeritud metallitüki vahele. See siis surub mündi mõlemale poolele kujutise. Tegemist olevat õnnemündiga.

Vana-Vigala koolis on kõige popimad koka ja autotehniku erialad. Veel saab näiteks keskharidusega õppida kivitööd, automaalriks, -diagnostikuks. Põhiharidusega õpitakse kokaks, sepaks, tisleriks, autoplekksepaks, autotehnikuks. On õpe ka lihtsustatud põhiharidusega õpilastele ja toimetuleku õppekava alusel.

Kokku on messil esindatud 140 organisatsiooni. Teeviit 2012 toimub 29. novembrist kuni 1. detsembrini Tallinnas Eesti Näituste Messikeskuses (Pirita tee 28). Uksed on avatud 10-18, laupäeval kuni 16.