/nginx/o/2011/08/26/722672t1h758c.jpg)
/nginx/o/2011/12/05/864424t1ha8f3.jpg)
Rahvusringhäälingu nõukogu liige Jaak Allik (SDE) ei saa aru, mis täpsemalt Igor Gräzinit pahandas, nii et ta avaldas soovi ERRi saatejuhtide sõnavara nõukogus arutada.
Allik ei saa aru, mis kolleeg Gräzinit erutas
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Allik ütles, et sai küll Gräzini vastava ettepaneku, ent ei selles ega hilisemates meediale antud kommentaarides pole ta täpsustanud, milles täpsemalt probleem on - milliseid saateid, saatejuhte ta silmas on pidanud.
«Ma huviga ootan, mis kolleegi nii väga erutas. Siin peab olema konkreetne selge põhjus,» arvas Allik. «Minu teada keegi teine pole küll märganud, et midagi oleks lahti ERRi üldises kallutatuses.»
«Ma ei saa aru, mida ta silmas peab ja ta on andnud üsna ebamääraseid selgitusi. Mingit rahvusringhäälingu saadete üldist kallutatust minu meelest küll pole – nii palju kui mina kuulnud-näinud olen, siis viimasel ajal on kõik olnud väga erapooletu ja objektiivne,» lausus Allik.
«Olen nõus, mida Tarmu Tammerk on öelnud – vajadusel tuleb analüüsida konkreetset kaasust. Küll aga me ei tohi hakata tegema mingeid ettekirjutusi sisu või sõnavaliku kohta,» leidis ta.
«See pole nõukogu asi hakata näpuga järgi ajama, mida konkreetselt keegi öelnud on, see pole nõukogu pädevus. Kui keegi sõnaga vääratas – ikka juhtub!» arvas ta.
«Näiteks väljend «demokraatia kriis» – mida siin arutada, kui see on kasutusele võetud, on paratamatu, et see tekib ka päevauudistesse,» leidis Allik.
«Kui erameedia võimaldab Igor Gräzini ja Aivar Riisalu vaba loba või sõnakäsitlust, siis kui rahvusringhääling tahab olla vaba, pole ka iga sõna arutama hakata õige. Ma ei usu, et on võimalust koostada mingi leksikon või anda toimetajatele reeglid. Tegu on ikkagi kultuuri ja hea maitsega, aga halva maitsega inimesi ma pole eetris kohanud.»