Laste diabeet tungib agressiivselt peale

Veresuhkru proov võetakse näpuotsast. Foto: Corbis/Scanpix

Haigestuvad järjest väiksemad lapsed, geneetilist eelsoodumust pole enam vajagi.

Esimese tüübi dia­beeti haigestunute arv on ilmselt üks väheseid tervisenäitajaid, milles Eesti Soomest maha jääb, kuid teadlased leiavad juba praegu ohumärke, mis viitavad, et aastate pärast võib diabeetikute arv Euroopas ühtlustuda. Saladuslikult kasvab see eelkõige nende arvelt, kellel geneetilist eelsoodumust ei ole.

Esimese tüübi diabeet ehk laste suhkruhaigus on tänaseni üks suur saladus. Teatakse küll, kuidas see organismis areneb, aga mis protsessi vallandab, on mõistatus, mille lahendaja vääriks Nobeli preemiat. Ka Eesti teadlased on aastaid selle mõistatusega tegelenud, kuna haigusjuhtude arv suureneb hirmuäratava kiirusega.