/nginx/o/2015/06/10/4172355t1hd919.jpg)
/nginx/o/2009/01/17/118910t1hce95.jpg)
Paneb nõndaviisi õhkama küll, kui viimasel ajal Eestimaal toimuvat jälgida. Igatahes oma maamehe mõistusega olen ammu jänni jäänud ja ajalehed võtan kätte ettevaatlikult, sest need on viimasel ajal aina uusi mõistatusi pakkunud.
Tellijale
Erik Tohvri: taevas, anna mõistust!
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mõne asjaga, kus riik oma vähese rahaga hooletult ümber käib, olen juba harjuda suutnud – näiteks sellega, kuidas Viiol ja Galojan karistamatult oma nahaalsuse vilju naudivad.
Leppisin ka seletusega, miks suurte riigiettevõtete juhid hiigelpalka saavad, sest seletus oli lihtne: neil on hiigelsuur vastutus. Erakondade rahastamisskandaali juriidiline olemus aga jääb minu jaoks hoopiski ühe teise põhimõttelise küsimuse varju, ja seda Estonian Airi juhtinud imemehe Tero Taskila näite põhjal. Tero Taskila palk, üle 30 000 euro kuus, oli minu kui pensionäri mättalt vaadatuna sedavõrd üle mõistuse käiv, et ei suutnud isegi kadedust äratada. Rehkendasin küll, et see mees saaks lahedalt sada pensionäri ülal pidada, aga leppisin teadmisega, et ju ta siis on seda väärt. Et viib Estonian Airi enneolematutesse kõrgustesse ja paneb riigile ränka raha teenima.