Teatriliit väljendas muret seoses ühiskonnas leviva usalduskriisiga riigivõimu suhtes

Näitleja Ain Lutsepp. Foto: Viktor Burkivski

Eesti Teatriliit tunneb muret seoses Eesti ühiskonnas leviva usalduskriisiga riigivõimu suhtes ning leiab, et tänases reaalpoliitilises kultuuris on tegemist eeskätt aususe, vastutustunde ja enesekriitika kriisiga.

Toimimast on lakanud igapäevane tagasiside võimu ja avalikkuse vahel, mis annab võimule teadmise, et ta esindab õiguspäraselt rahvast, ning avalikkusele kindluse, et võimul on tema esindajad, leidis teatriliit tänasel peakoosolekul vastu võetud otsuses.

Peakoosolekul teatris NO99 otsustati, et esimehena jätkab teist ametiaega Ain Lutsepp.

Teatriliidu korralisel peakoosolekul pidas ettekande Euroopa ühe suurema ja kunstiliselt olulisema teatri Münchner Kammerspiele intendant Johan Simons. Simonsi kõne oli suunatud kultuuri allutamise vastu turumajanduse reeglitele ning kunsti ja avalikkuse, sh poliitika vahelistele suhetele. Münchner Kammerspiele on tänase päeva üks olulisemaid repertuaariteatreid kogu Euroopas, kus kunstiline riskijulgus kohtub aktiivse suhestumisega kaasaega. Johan Simons saabus Eestisse teater NO99 ja teatriliidu kutsel.

Peakoosolekul esinesid ettekannetega Ain Lutsepp, Ragnar Siil, Peeter Raudsepp, Ene-Liis Semper, Kristel Pappel, Hendrik Kaljujärv, Heili Einasto, Maret Kukkur, Guido Viik, Ott Karulin, Taavi Varm.

Teatriliit on oma tegevuses kogenud, et sotsiaalpartnerina pole me olnud riigivõimu jaoks tõsiseltvõetav, meie seisukohtadega ei ole soovitud arvestada ning neile on vastatud demagoogia ja tühjade lubadustega. Sellise olukorra muutmiseks on vajalik Eesti teatritöötajate aktiivsem ja oma huve selgelt kaitsev kodanikupositsioon, mida saame väljendada nii oma loomingus kui ühiskondlikus tegevuses, nii organisatsioonina kui ka üksikisikutena.

Teatriliidu peakoosolek peab täna valitava esimehe ning moodustatava volikogu ja juhatuse olulisemateks ülesanneteks järgmiste nõudmiste ja ettepanekute kaitsmist ja elluviimist:

1. Juhtida valitsuse tähelepanu sellele, et kultuuritöötajatel on õigus saada oma töö eest väärilist ja kvalifikatsioonile vastavat palka ning kõrgharidusega ja erialast tööd tegeva kultuuritöötaja töötasu alammäär ei tohiks seejuures olla madalam riigi keskmisest töötasust. Praegu moodustab kõrgharidusega kultuuritöötaja miinimumtöötasu 60,3 protsenti vabariigi keskmisest töötasust, mis oli 2012. aasta II kvartalis 900 eurot.

2. Pöörduda kultuuriministeeriumi, valitsuse ja riigikogu poole ettepanekuga seadustada riikliku tegevustoetuse eraldamiseks etendusasutustele arvestusliku inimtööaasta AITA põhimõte ja kinnitada AITA tegelikuks väärtuseks vähemalt eelneva kalendriaasta III kvartali riigi keskmine täistööajaga töötaja aastatöötasu koos kõikide maksudega.

3. Töötada välja kolmepoolne dokument – teatritöötajate maatriks-palgasüsteem kultuuriministeeriumi, Eesti Etendusasutuste Liidu ja Eesti Teatriliidu poolt selle rakendamiseks riikliku tegevustoetuse taotlemisel.

4. Täiendkoolituste ning kutseeksamite korraldamise kaudu jätkata teatrite tehniliste töötajate erialalise kompetentsi vastavusse viimist rahvusvaheliste kutsenõuetega. Koostöös Kutsekoja, Eesti Teatriliidu ja Eesti Etendusasutuste Liiduga kinnitada teatriametite klassifikaator kasutamiseks kõikides etendusasutustes.

5. Toetada õppeteatri – hästitoimiva õppeotstarbelise ja vastavate töökodadega varustatud teatrilava loomist Tallinna, mis teenindaks teatritest sõltumatult etenduskunste õpetavaid kõrgkoole.

6. Pöörduda koos kultuuriministeeriumi, kõikide etenduskunste õpetavate kõrgkoolide ja Tallinna Balletikooliga haridus- ja teadusministeeriumi poole õpilaslavastuste rahastamise süsteemi väljatöötamiseks ning tagada seejuures igale lavastajatudengile võimalus teha kooli jooksul vähemalt üks täismahuline lavastus.

7. Pidada – sarnaselt Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiale – otstarbekaks nelja-aastase bakalaureuseõppe ennistamist Tallinna Ülikooli koreograafiaosakonnas, mis vastab paremini tantsukunsti õpetamise spetsiifikale. Kaheaastane magistrantuur jääb erioskuste põhjalikumaks omandamiseks ning praktiliste ja teoreetiliste teadmiste ühendamiseks.

8. Taotleda seadusandlikul tasandil kaitseteenistuse edasilükkamise küsimuse lahendamist, pidades silmas meesüliõpilasi, kes õpivad nelja-aastase nominaalse õppeajaga etenduskunste õpetavates kõrgkoolides – et nad saaksid stuudiumi lõpetada täismahus ja koos oma kursusega.

9. Jätkata koos kultuuri- ja sotsiaalministeeriumiga vastava seadusandliku baasi loomist vabakutseliste loovisikute sotsiaalse kaitstuse kindlustamiseks.

10. Pöörduda kultuuriministeeriumi, valitsuse ja riigikogu poole ettepanekuga kutsuda kokku töögrupp Etendusasutuste seaduse kaasajastamiseks. Eesti etendusasutused vajavad oma tegevuse reguleerimiseks eraldi seadust.

11. Jätkata koos Kultuurkapitaliga teatrialast kirjastustegevust vähemalt senises mahus.