Õpilasliit: kehalise kasvatuse, kunsti ja tööõpetuse hinded tuleb kaotada

Kehalise kasvatuse tund. Foto: Mati Hiis / Õhtuleht

Eesti Õpilasesinduste Liit tegi haridusminister Jaak Aaviksoole pöördumise, milles taotleb põhikooli ja gümnaasiumi loovainetes viiepallisüsteemis hinnete panemise asendamist koolitöö arvestatuks või mittearvestatuks lugemisega.

Õpilasliit toetab hinnete kaotamist kehalise kasvatuse, kunstiõpetuse, tööõpetuse, ning käsitöö ja kodunduse ainetes. Liidu seisukoht põhineb loovainete hindamise töörühma analüüsidele.

Tulevikus on loovainete hindamise töörühmal plaanis vaatluse alla võtta ka draamaõpetuse, meediaõpetuse ja kirjanduse ained, et analüüsida nende loovust ja hindamise problemaatikat.

«Me leiame, et eelnevalt nimetatud ained erinevad sisu poolest kardinaalselt ülejäänutest. Vähesem toetumine õpikutele ja suurem rõhk praktilisele lähenemisele nõuab ka teistsugust hindamist,» põhjendas õpilasliit.

Viiepallisüsteem tekitab vähem tublimates noortes alaväärsuskomplekse, trotsi ja võõrandumist, mis viib järjest viletsamate hinneteni ja lõpuks ei õpi õpilane mitte ainult alla oma võimete, vaid ka kehtestatud normide.

«Eriti loovainete puhul on arusaam hindest kui motivaatorist iganenud. Hinne on lahter, millesse sind paigutatakse. Suuline tagasiside võib aga tekitada positiivseid emotsionaalseid reaktsioone.»

Probleem viiepallisüsteemiga seisneb liidu väitel selles, et loovainete puhul on soorituse objektiivset headust (ja seega ka hindelist väärtust) väga raske määrata. Kui teiste ainete puhul on teoreetiliselt kõigil võimalik teatava pingutusega samasugune sooritus teha, siis loovainete puhul see alati nii ei ole.

«Veelgi enam, näiteks kunstiõpetuse puhul oleks ju taunitav, kui kõik õpilased täpselt samade tehnikate ja vahenditega täpselt samasuguse pildi joonistaksid,» nenditakse pöördumises.

«Arvestatud» tähendaks õpilasele kursuse läbimist ja «mittearvestatud» mitteläbimist.

Arvestamise plussid

Liidu hinnangul aitaks uus süsteem loovainetes kaasa aine läbikukkujate arvu vähendamisele. Lisaks kasvaks õpilase ja õpetaja suhtes suulise tagasiside osakaal.

«Mõnesõnalise kommentaariga on võimalik välja tuua, mida õpilane hästi tegi või järgmine kord paremini saaks teha, milles seisnes tema lähenemise erilisus, kas ta peaks ka edaspidi ülesandele nii lähenema. Nii tunneb enda võimeid proovile pannud õpilane, et tema pingutust on märgatud.»

Senine süsteem tekitab liidu väitel mõnedes vähem tublimates noortes alaväärsuskomplekse, trotsi ja võõrandumist, mis viib järjest viletsamate hinneteni ja lõpuks ei õpi õpilane mitte ainult alla oma võimete, vaid ka kehtestatud normide.

Mida tähendab «arvestatud»?

Õpilasliidu nägemuses tähistaks «A» seda, et õpilane on sooritanud kõik vajalikud ülesanded vastavalt oma võimetele ning ideaaljuhul parandanud eelnevate soorituste tulemusi. Passiivsust ning tahtlikku ülesannete mittesooritamist võidakse hinnata hindega «MA».

A/MA süsteemi puhul ei jää suulise tagasisidega kindlasti märkimata püüdlikkus, mis on üks «arvestatud» kriteeriumitest. Andekamateltki oodatakse iseenda ületamise poole püüdlemist.

A/MA süsteemi puhul loodab üliõpilasliit, et osa neist õpilastest, kes end muidu lahterdaksid «kolmeliste» kasti, saavad innustust sellest, et neid ei alavääristata astmetele paigutamisega ega näidata võrdluses teistega kehvemana.

Võistlusmoment ei kao, vaid muudab vormi: õpilane ei võistle enam niivõrd oma klassikaaslastega, kui enda eelmise veerandi või kooliaasta saavutustega. Nii välditakse praegust olukorda, kus lapsele sageli väga varakult võib jääda mulje, et ta andetu on.

Loovaine väärtus hindamissüsteemiga ei kahane, vaid muutub. «Meie eesmärgiks ongi, et nii õpilased kui ka õpetajad tunnustaksid, et loovained erinevad valdavalt teooriale tuginevatest ainetest paljudes aspektides, mistõttu nende õpetamine ja hindamine peab samamoodi erinema. Me ei leia, et mitteametlik termin «hobiaine» oleks halb.»