/nginx/o/2012/08/01/1247464t1hb95f.jpg)
Norra finantsmehhanismidest tuleva nelja miljoni euro suuruse toetusega on sotsiaalministeeriumil plaanis vähendada soolist ebavõrdsust, isikute vaba arengut piiravaid stereotüüpe, ennetada perevägivalda, toetada naiste varjupaiku ja soolise võrdõiguslikkuse voliniku institutsiooni ning mõõta meeste-naiste palgalõhet.
Norrast saadavale neljale miljonile lisandub Eesti 15-protsendine kaasfinantseerimine ning see summa jaotatakse võrdselt kahele programmile: soopõhise vägivalla ja inimkaubanduse vähendamine ning soolise võrdõiguslikkuse edendamine ning töö- ja pereelu ühildamine.
«Norra riik on rahastaja ning teemavaldkondadeks, kuhu nad sooviksid investeerida, on muu hulgas sooline võrdõiguslikkus,» selgitas sotsiaalministeeriumi soolise võrdõiguslikkuse osakonna juhataja Liina Kanter.
Vägivalla ennetustöö
Nagu öeldud, on programme kaks.
«Soopõhise vägivalla ja inimkaubanduse vähendamise programmi eesmärk on projektide kaudu naistevastase vägivalla ennetamine ja inimkaubanduse ohvrite toetamine,» rääkis Kanter, kelle sõnul võiks panna rohkem rõhku ennetusele.
«Suur osa on teavitusel,» sõnas Kanter. «Näiteks peres esinev vägivald ei ole pere siseasi ning selle nähtusega kaasnevad rasked ja kulukad tagajärjed ohvritele ja ühiskonnale.»
Kõigepealt on programmis eeldefineeritud projektid. Ühe neist viib läbi Eesti Naiste Varjupaikade Liit, kes saab 1 009 455 eurot – selle rahaga hoiab liit töös tugitelefoni 1492 ja pikendab kõnedele vastamise aega kaheksalt tunnilt 24-le, arendab juriidilise ja psühholoogilise nõustamise teenuseid, koolitab varjupaigatöötajaid ja tõstab elanikkonna teadlikkust probleemist.
Teine eeldefineeritud projekt on MTÜ Living For Tomorrow poolt, kes tegeleb inimkaubanduse ennetamisega nõustamisteenuse abil. Kolmandaks on MTÜ Eluliin, kel on plaanis arendada teenuseid prostitutsiooni kaasatud ja inimkaubanduse ohvrite psühholoogilise nõustamise, majutuse ja ennetustöö valdkonnas. Lisaks on suuremate ja väiksemate projektide taotlusvoorud.
«Meie huvi on avalikkuse ja riskirühmade teavitamine inimkaubanduse ja perevägivalla teemast, samuti inimkaubanduse trendide uurimine ennetustegevuse ja ohvriabi paremaks korraldamiseks ning kolmandaks seksuaalvägivalla ohvrite tugiteenuste vajaduste analüüs ja pilootprojektide ettevalmistamine,» tõi Kanter välja projektide suunad. «Ka seksuaalvägivalla ohvritele pole meil praegu mitte ühtegi teenust.»
Volinik saab lisajõudu
Teine programm on soolise võrdõiguslikkuse edendamine ja töö- ja pereelu ühildamine. Kanter seletas, et sooline ebavõrdsus mõjutab töö- ja teenimisvõimalust ehk majanduslikku hakkamasaamist kogu elu vältel.
«Samuti on naistevastane vägivald ühiskonda juurdunud soolise ebavõrdsuse läbi ja enamasti naised kogevad sageli vägivalla tõsiseid vorme nagu perevägivalda, seksuaalset ahistamist,» lisas ta.
Kanteri sõnul on programmi eesmärk naise-meeste võrdsed õigused, kohustused, võimalused ja vastutus, seda nii tööelus, hariduse omandamisel kui teistes valdkondades.
«Praegune olukord Eestis ei ole kiita – kõrgharidusega naised saavad vaid 63 protsenti sama haridusega meeste palgast, enam kui iga teine ema sõltub majanduslikult oma partnerist,» rääkis Kanter. «Meeste seas on valdav hoiak, et nad peavad olema pere peamised sissetuleku toojad, mis kõik avaldab omakorda mõju eesti meeste tervisele.»
Kõigepealt on taas kaks eeldefineeritud projektid. Esimene on palgalõhe statistika kogumiseks uue kontseptsiooni väljatöötamine, kuna praegune metoodika ei võimalda pidevalt ajakohaseid ja väga detailseid andmeid saada.
Teise projekti raames parandatakse diskrimineerimisvastase õiguskaitse tõhusust. Selle võtab ette soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik, kes saab 700 000 eurot.
«Pole saladus, et voliniku institutsiooni on vaja tugevdada,» ütles Kanter, kelle sõnul tähendab see ühtlasi täiendava personali palkamist voliniku kantseleisse. Praegu on voliniku teenistuses üks töötaja.
Teiste projektide suund on läbi avatud taotlusvoorude soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamine, st riigiasutuste suutlikkuse ja oskuste suurendamine selleks, et nad peaksid soolise võrdõiguslikkuse põhimõtet oma tegevuses silmas.
Kanteri sõnul on programmid ametlikult heakskiidetud, kuid rahandusministeerium ja Norra pole veel lepingut sõlminud. See peaks juhtuma enne aasta lõppu. Programme puudutav esmane info peaks ilmuma sotsiaalministeeriumi kodulehele lähinädalatel ja informeeriv avakonverents toimub 2013. aasta 1. kvartali teises pooles.
Norra raha
• Toetuse eesmärgiks on aidata kaasa sotsiaalsete ja majanduslike erinevuste vähendamisele laienenud Euroopa majanduspiirkonnas ning soodustada euroliidu uute liikmesriikide püüdlusi täisosaluseks liidu siseturul.
• Norra ja Euroopa Liit kirjutasid 28. juulil 2010 alla kokkuleppele – Eestile makstakse aastatel 2009–2014 toetuseks 44,6 miljonit eurot.
• Programmivaldkonnad, mis saavad rahastuse, on lisaks soolisele võrdõiguslikkuse edendamise ja soopõhise vägivalla vähendamisele näiteks ka keskkonnasõbraliku tööstuse uuendamine ning rahvatervise ja teaduskoostöö arendamine.
Allikas: sotsiaalministeerium
/nginx/o/2012/11/16/1436876t1h41bf.jpg)