Allilmas tuntud Bleskoviga seotud süüasi sai lahendi

Nikolai Bleskov oma näitusel Vanemuise teatris. Foto: Margus Ansu

1990. aastatel Permi kuritegeliku grupeeringu liidriks nimetatud, hiljem aga maalikunstiga tegelema hakanud Nikolai Bleskoviga seotud süüasi sai lõppeval nädalal lahendi, kui Harju maakohus mõistis röövimises süüdi viimase Bleskoviga koos kohtu alla saadetud mehe.

Harju maakohus vahistas aastaid politsei huviorbiidist väljas olnud Bleskovi taas mullu suve hakul, kui politseil oli alust teda kahtlustada vägivallakuriteos. Juhtumi uurimisel paljastus kuritegelik maailm, milles olid osalised nii Tallinna endise abilinnapea Mait Metsamaa palgamõrvaga seotud isik, mitmed teised kurjategijad kui ka kurikuulsa Tallinna keskturu juhid.

Nimelt selgus, et 2004. aastal toonase Tallinna linnakohtu otsusega Metsamaa palgamõrva vahendamise eest kaheksa-aastase vangistuse saanud turujuht Vadim Polištšuki alluv Sergei Normanov hakkas vanglast vabanedes nõudma Keskturu haldajate käest vahepealse aja eest töötasu. Turujuhid aga ei kavatsenudki Normanovile midagi maksta, vaid otsustasid vastukäiguna lõpetada töösuhte Normanovi emaga, kes turul töötas.

Normanov otsustas turujuhtidele kätte maksta ning läks mullu 21. jaanuari varahommikul Tallinnas turul tegutseva firma ühe direktori elukoha juurde, võttes kaasa ka omaaegse allilmaliidri Nikolai Bleskovi. Normanovi enda hilisemate ütluste järgi tahtis ta vaid turufirma direktori auto kummid läbi torgata, kuid olukord väljus kontrolli alt, kui kannatanu ootamatult oma kodust väljas ja auto poole sammus.

Süüdistuse järgi tungisid seejärel Normanov ja Bleskov talle kallale, peksid teda ning üritasid talle käerauad peale panna. Kui turudirektor üritas vöö vahelt püstolit haarata, võtsid ründajad temalt selle ära ja lahkusid. Sealjuures võis rünnaku katkestamisel mängida rolli ka asjaolu, et turudirektor karjus valjult appi ning toimuvat märkas tema majanaaber, kes andis häälekalt märku valmidusest kutsuda politsei.

Politsei asus turudirektori ründamist uurima ning tuvastas peagi, et selle taga on Normanov ja Bleskov. Normanov tunnistas, et oli nördinud, et turufirma ei maksnud talle raha ja vallandas tema ema, samas kinnitas, et ei soovinud kedagi füüsiliselt rünnata ning kannatanu relva ei soovinud samuti omastada.

Bleskov kinnitas aga, et käis Normanoviga koos hommikuti jooksmas ning 21. jaanuari hommikul soovis Normanov lihtsalt ühte hoovi sisse põigata. Kui ta mõni aeg hiljem Normanovile järgnes, sattunud ta enda sõnul vastakuti turudirektoriga, kes teda peagi relvaga sihtima hakkas.

Seepeale lõi ta mehel relva käest ning istus siis talle peale, et ennast nii võimaliku ründe eest kaitsta. «Kõik toimus automaatselt, tegutsesin automaatselt. Nägin seda isikut esimest korda. Kuhu relv pärast kukkus, seda ma ei tea,» kinnitas Bleskov.

Normanov lisas aga, et andis turudirektorilt saadud relva lõpuks tuttava Toomas Illissoni kätte, et viimane selle politseisse viiks.

Normanovi tegevust uurinud politseinikud tuvastasid, et kui Bleskovi süüteod turudirektori ründamisega piirdusid, siis Normanovi tegevus oli märska valgustkartvam.

Nimelt selgus, et tunamullu 21. detsembril murdsid Normanov ja Illisson Tallinnas läbi lae sisse juveelikauplusesse «Prestige», et sealt ehteid varastada, kuid kuna lagi kukkus suures ulatuses sisse, siis jäi kuritegu lõpule viimata. Mehed ei jätnud aga jonni, kuritegu korrati mõned päevad hiljem ning seekord õnnestus kaasa viia 16 079 euro väärtuses erinevaid ehteid. Lisaks tekitati kannatanule hoone katuse lõhkumisega kahju 724 euro ulatuses.

Kuid ka see polnud veel kõik. Uurimisel ilmnes, et kaks päeva enne õnnestunud juveelivargust oli Normanov koos Illissoni ja tuttava Vahur Põldsepaga tunginud Tallinnas võõrasse korterisse, peksnud seal viibinud kannatanut, ähvardanud tema jalad haamriga purustada ja nõudnud rahakapi võtit. Lõpuks võtsid mehed kaasa kannatanu elukaaslasele kuuluvad ehted ja kella, samuti mobiiltelefoni, tekitades kokku kahju veidi üle 2600 euro ulatuses.

Kohtueelse uurimise lõppedes esitas Põhja ringkonnaprokuratuur Bleskovile süüdistuse relva ebaseaduslikus käitlemises ja vägivalda kasutades sooritatud röövimises. Normanov sai samuti süüdistuse röövimises ja relva ebaseaduslikus käitlemises, kuid ka varguses. Toomas Illisson sai süüdistuse varguses ja selle katses, röövimises ja tulirelva ebaseaduslikus käitlemises, Põldsepp aga röövimises.

Mullu oktoobris seisis neljast uurimise all olnud mehest kohtu ees siiski vaid kolm, kuna selgus, et Põldsepp oli lahkunud Hollandisse, seal kuriteo sooritanud ja selle eest vangi pandud. Seetõttu eraldas kohus tema süüepisoodi üldisest kriminaalasjast, et saaks teiste meeste sooritatud kuritööde osas kohtliku lahendi teha.

Bleskovi osas mõistis kohus ta tulirelva ebaseaduslikus käitlemises õigeks, kuna tema seotus kannatanult relva võtmisega polnud piisavalt tõendatud, röövimise kvalifitseeris aga kohus ümber kehaliseks väärkohtlemiseks. Selle eest sai Bleskov lühimenetluse korras pooleaastase vangistuse, mille alguseks luges kohus mullu 24. mai, kui politsei mehe kinni pidas.

Normanov jäi süüdi varguses, kehalises väärkohtlemises, röövimises ja tulirelva ebaseaduslikus käitlemises ning pidi vastu võtma kahe aasta ja kaheksa kuu pikkuse vangistuse. Kuna tal oli ka ühe varasema kuriteo eest osa karistusest kandmata, sai ta kokku kolmeaastase vangistuse.

Illissoni mõistis kohus juveelivarguses õigeks, samuti tulirelva ebaseaduslikus käitlemises, kuid ta jäi süüdi varasemas varguskatses ja röövimises ja sai lühimenetluse korras kahe aasta ning kaheksa kuu pikkuse vangistuse. Karistusaja alguseks luges kohus mullu 14. veebruari, kui mees kinni peeti.

Tänavu sügisel jõudis pärast Hollandis karistuse kandmist kodumaale ka Vahur Põldsepp, kes astus lõppeval nädalal Tallinnas kohtu ette. Harju maakohus tunnistas üle-eelmise kümnendi lõpus tapmise eest karistatud mehe süüdi röövimises ja määras talle lühimenetluse korras kahe aasta ja kaheksa kuu pikkuse vangistuse. Karistusaja alguseks luges kohus 24. oktoobri, kui ta pärast kodumaale saabumist kinni peeti.

1994. aastal vahistas kaitsepolitsei endise poksija Bleskovi kahtlustatuna ühelt Pärnu ärimehelt raha ja väärisesemete röövimises. Bleskov mõisteti üheksaks aastaks vangi.

Türmis hakkas mees maalikunsti harrastama ja korraldas pärast vabanemist mitu näitust. 2005. aastal vahistati ta uuesti seoses ühe varastatud auto tagasimüügis osalemisega. Selle eest mõistis kohus talle poolteist aastat vangistust, millest pool aastat tuli kanda reaalselt.