Tallinna kultuuriväärtuste ameti juhataja Aini Härmi sõnul on amet saanud inimestelt palju tänukirju ning suusõnalisi tänuavaldusi, milles tunnustatakse Kalamaja kalmistupargi infokioski innovaatilist lahendust.
«Juba pikemat aega on kodanikud pöördunud meie poole seoses Siselinna kalmistul olevate graniidist infoviitadega, kuivõrd nendel kujutatud teave on puudulik,» ütles Härm. «Lisaks olemasolevale infole kaitsealuste haudade ja ja kalmistukaardi kohta ei ole graniitviitade peale enam võimalik midagi lisada.» Sellest lähtuvalt tegigi Härm keskkonnaameti juhatajale Otto Popelile ettepaneku planeerida järgmise aasta linnaeelarvesse raha Siselinna kalmistule infokioski rajamiseks.
Härm mainis, et mida rohkem teavet inimesed kalmistul saavad, seda parem. Ta lisas, et loomulikult ei saa kultuuriväärtuste amet keskkonnaametit kohustada infokioski rajamiseks raha leidma, kuid igal juhul niisugune ettepanek tehti. Kui keskkonnaamet asubki Siselinna kalmistule infokioskit rajama, siis kultuuriväärtuste amet on ilmselt nõus kaasrahastajaks hakkama.
Kultuuriväärtuste ameti muinsuskaitse osakonna peaspetsialist Artur Ümar ütles, et tema sai 2009. aastal Kalamaja kalmistuparki paigaldatud innovaatilise infokioski eest isegi riigi muinsuskaitseametilt preemia.
«Inimesed kasutavad seda kogu aeg paljuski sellepärast, et seal on Kalamaja kalmistule maetute nimed ja matmiskohad sees ning nii on omastel võimalik kunagine hauakoht üles leida,» selgitas Ümar. «Need andmed sai kirikuraamatutest võetud ja infotabloosse sisestatud. Kokku on seal peaaegu 6000 nime, kuigi kalmistule on tõenäoliselt rohkem inimesi maetud.»
Ümar ütles, et kui Kalamaja kalmistupargi kohta tulevad kiitvad kõned ja kirjad, siis Siselinna kalmistuga on vastupidi – inimesed küsivad, et miks ei ole ühte või teist nime graniitplaati raiutud ning kurdavad, et sinna maetud kuulsate inimeste kohta on vähe teavet.