Erik Männik: sõda ja rahu Gazas

Tunnistajate kinnitusel hukkas Hamasi relvastatud tiib 20. novembril, konflikti kuuendal päeval, Gaza linnas kuus väidetavat Iisraeli kollaboranti. Foto: AFP/SCANPIX

Kolmapäeva õhtul vaherahu sõlmimisega lõppenud järjekordne ­Iisraeli-Gaza konflikt võib tähistada mõõdukama Fatahi tagaplaanile jäämist ning Hamasi esiletõusu ja toetuspinna suurenemist palestiinlaste hulgas.

Kolmapäeva, 21. novembri õhtul saabus teade vaherahu sõlmimisest Hamasi ja Iisraeli vahel. Sellele eelnes kaheksa päeva väldanud äge konflikt Iisraeli ja mitme Gaza sektoris tegutseva relvastatud grupeeringu (Hamas, Palestiina Islamidžihaad, Jaish al-Umma, Jeruusalemma Mudžahiidide Suura Nõukogu jt) vahel. Vaenupooled vahetasid raketi- ja õhulööke ning Iisraeli relvajõud tulistasid suurtükkidest sihtmärke Gazas.

Iisraeli pihta lasti välja ligi 1500 raketti, millest 420 hävitas raketitõrjesüsteem «Raudkuppel». Esialgsetel hinnangutel õnnestus Iisraelil tõrjuda umbkaudu 80–90 protsenti linnu ja asulaid otseselt ähvardanud rakettidest. Iisrael vastas õhurünnakutega 1500 sihtmärgi vastu, mobiliseeris 75 000 sõjaväelast (s.o veidi vähem kui viiendiku reservist) ning koondas nad Gaza sektori lähedusse. Hukkunute arv Gazas kasvas 161ni (neist 71 tsiviilisikut), Iisraelis kaotas elu viis inimest.

Praegune vastasseis meenutab varasematel aastatel korduvalt nähtud sündmusi, kus kestev ja mitte kuigi äge konflikt kasvab mingist hetkest alates üle aktiivseks sõjategevuseks. Seekord vallandas konflikti ägenemise Hamasi sõjalise organisatsiooni juhi Ahmed al-Jabari hukkumine Iisraeli õhulöögi tagajärjel, mis korraldati vastuseks sagenevale Lõuna-Iisraeli linnade ja asulate tulistamisele Gazast.