/nginx/o/2008/10/20/85208t1h59d7.jpg)
Esialgsed Läänemere äärsete riikide ajaloohariduse õppekavade uuringu tulemused näitavad, et regiooni ja lähinaabrite minevikku käsitletakse neis minimaalselt ja vaid otseses seoses oma riigi arengutega.
Uuring: Soomes ja Rootsis ei pea õppima Balti ajalugu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Naaberriike käsitletakse Soome ja Rootsi koolide ajalooõpetuses harva või mitte üldse, sealhulgas Euroopa ajaloos arvestatavaid arenguid nagu Nõukogude Liidu repressioonid ja Balti riikide okupeerimine,» rääkis rahvusvahelises uuringuprojektis Eestit esindava sihtasutuse Unitas juht Uve Poom.
«Arvestades, et Põhjamaad on inimõiguste kaitsmisel maailmas esirinnas, on kahju, et nad oma lähinaabruses toimunud inimsustevastaseid kuritegusid koolis küllaldaselt ei käsitle.»
Poom rääkis, et mõni aeg tagasi oli taoline lähenemine seletatav sooviga olla n-ö poliitiliselt korrektne, et hoida suhteid Nõukogude Liiduga. «Ent tänapäeva lõimuvas Euroopas peaks oma naabrite mõistmisesse rohkem panustama,» lisas ta.
Eesti, Läti, Soome ja Rootsi ülikoolide ekspertidest koosnev uurimisgrupp analüüsis iga riigi õppekavasid Läänemere ajalooharidusprojekti «Erinevad rahvad - jagatud pärand» osana.
Kokkuvõttes järeldatakse, et õppekavad peaksid suunama õpetajaid rohkem käsitlema Läänemerd kui regiooni ja vaatlema riikide ajalugu osana tervikust.
Kuivõrd õppekavasid muudetakse aga iga 5-10 aasta tagant, näevad eksperdid esimeste sammudena temaatilise valikkursuse väljatöötamist Läänemere ajaloohariduse valdkonnas.
«Olgugi, et Läänemeri on olnud läbi ajaloo ühendav faktor, on lähiajaloo sündmustest tulenevalt saanud sellest pigem eraldaja,» rääkis Poom.
«Kannatanud on ühised tavad ja varasem tihe koostöö suuresti puudulike teadmiste tõttu üksteisest ja mineviku sündmustest.
Ta tõi välja, et tänase päevani valitsevad paljude soomlaste ja rootslaste seas negatiivsed stereotüübid Balti riikidest, mis on otseselt tuletatavad ajalooteadmistest või nende puudumisest.
«Uuringu tulemusena leiame, et hetkel tuleb keskenduda õppematerjalide ja -meetodite väljatöötamisele, keskendudes seejuures pagulaste ja uusimmigrantide inimlikele lugudele,» märkis Poom.
2008. aastal loodud sihtasutuse missioon on lepitada totalitarismist puudutatud ühiskondi sisemiselt ja omavahel. Sihtasutus keskendub peamiselt kommunistlike režiimide ajalugu, inimõiguseid ja kodanikuaktiivsust puudutavale haridustegevusele.