/nginx/o/2012/11/21/1445550t1h8d14.jpg)
Kuigi Rakveres läks laadima jäetud elektriauto põlema, pole Kredexi elektromobiilsuse programmi juhi Jarmo Tuisu sõnul elektriauto vähimalgi määral ohtlikum kui sisepõlemismootoriga sõiduk.
Kredex elektriauto põlengust: elektriauto pole ohtlikum kui tavasõiduk
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
21. novembril kell 2.49 teatati häirekeskusele tulekahjust Lääne-Viru maakonnas Väike-Maarja vallas Määri külas. Põlema oli läinud Rakvere abilinnapea Sven Kesleri kasutuses olnud elektriauto, mis oli jäetud ööseks laadima.
«Iga elektriautoga toimunud vahejuhtum pälvib kõrgendatud tähelepanu, mistõttu on alati mõistlik üle korrata elektriautoga seotud põhitõed,» teatas Kredexi elektromobiilsuse programmi juhi Jarmo Tuisk. Ta lisas, et see, mis täpselt Väike-Maarjas toimunud õnnetuse põhjustas, peab selgitama juurdlus ning seni on tulekahju põhjuste üle spekuleerimine ennatlik.
«Kindlasti ei ole elektriauto iseenesest vähimalgi määral ohtlikum kui sisepõlemismootoriga sõiduk,» märkis ta. «Nii nagu iga masina puhul tuleb selle kasutamisel järgida lihtsaid juhiseid. Elektriautode eripäraks on nende laadimine.»
Tuisk seletas, et elektrisõidukit saab laadida kahes režiimis – kiirlaadimisena ja aeglase laadimisena. Kiirlaadijad on kallid ning tehnoloogiliselt keerulised aparaadid ning need on mõeldud avalikes kohtades mugavaks laadimiseks.
«Kodulaadimine on akude täitmisel põhiline režiim ja see toimub autoomaniku majapidamises, asutuste puhul vastavalt auto parkimiskohas,» rääkis ta. «Sõltumata laadimise režiimist peab autoomanik jälgima autotootja või teenusepakkuja juhiseid.»
Näiteks võtab Mitsubishi elektriauto iMiEV pikk laadimistsükkel ligikaudu 16kWh elektrit ning see kestab kuus kuni kaheksa tundi. Kuna laadimine võtab palju voolu, peab laadimiskohas elektrisüsteem olema korras ja piisava voolutugevusega.
«Kõigile ELMO programm vahendusel sotsiaaltöötajatele antud elektriautodega said omavalitsused ka ametiasutuse juurde turvalise laadimissüsteemi ning ülevaate, kuidas tagada nõuetekohane laadimine,» kinnitas Tuisk.
«KredEx on alati rõhutanud, et elektriauto kodus laadimisel on oluline meeles pidada, et elektripistik, kuhu toitejuhe ühendataks peab olema eraldi elektrikilbist tõmmatud,» lisas ta. «Kodulaadija paigaldamist toetatakse eraisikute puhul KredExi poolt kuni 1000 euroga ja reeglina katab see kõik kulud turvalise kodulaadimise korraldamiseks.»
Spetsiaalne kodulaadija on elektriauto toiteseade, mis tagab ohutuse kasutajale, sõidukile kui ka elektrivõrgule ehk hoonele, milles laadimine toimub. Tuisk lisas, et tavalised seinakontaktid ei ole ette nähtud pikka aega ja pidevalt maksimaalsel koorumusel kasutamiseks.
«Oleme KredExi poolt teinud endast oleneva, et sääraseid õnnetusi ennetada ning jätkame kindlasti teavitustegevusega,» kinnitas Tuisk.