Austria pealinn sai hiljuti maailma edukaima linna tiitli, kuigi sealne kafkalik asjaajamine paneb e-riigiga harjunu hambaid krigistama.
Viinis vohab multikulti
Paremal pool Türgi kebabiputka, vasakult vaatab otsa Jaapani sushilett ning otse ees on Itaalia jäätisebaar – selline vaatepilt avaneb pea igas Viini metroojaamas või südalinna tänaval, iseloomustades ilmekalt siin valitsevat rahvaste kompotti.
Ometi paistab Austria sellise migratsioonitulvaga hästi hakkama saavat. Nimelt kuulutas ÜRO hiljuti Viini maailma edukaimaks linnaks, ning rahulolu peegeldub ka elanike silmist: kohaliku uuringu järgi on lausa kaheksa austerlast kümnest eluga väga rahul.
Sellist tulemust igal pool naljalt juba ei leia, mistõttu pole üllatav, et Viin meelitab immigrante ligi kui kärbseid ning «multikulti» õitseb siin samamoodi kui luksushotelli Sacheri käive. Viini Ülikoolis värskelt magistriõpinguid alustanud tudengina kuulun minagi mõnda aega nende kärbeste hulka.
Rahvaste paabelit on selgelt märgata turiste ja kohalikke ligi meelitaval Naschmarkti turul, kus külg külje kõrval müüvad head ja paremat peale austerlaste näiteks hindud ja hiinlased, marokolased ja türklased. Nii võib keset lookas vürtsi-, puuvilja- ja juustulette küünarnukkidega teed tehes tunda end kui keset idamaist basaari, kus üksteist üle trumbata soovivad müüjad oma häälepaelu kutsuvate hõigetega halastamatult kurnavad. Kohalikele näib selline kauplemine meeldivat – nad ostavad värskeimat kraami suurte kottidega kokku.