Pretsedent: korterivaras pandi kauaks vangi

Varem üksteist korda korterivarguste pärast kerge karistusega pääsenud Deniss Lvovi (paremal) kaheteistkümnes kriminaalkaristus oli maksimumilähedane – neli aastat vangistust. Foto: Andres Haabu

Kas kohus ja prokuratuur on muutumas korterivaraste suhtes rangemaks? Sel nädalal mõisteti elukutselisele korterivargale Tallinnas viimaste aastate suurim, nelja aasta pikkune reaalne vangistus, maksimumilähedase karistuse sai tuntud allilmaautoriteedi korterivargast poeg Deniss Lvov.

Harju maakohtu teisipäevane otsus pani korterivarguste temaatikaga tegelevaid uurijaid kulme kergitama. Neli aastat reaalset vangistust. Seda sarivarguste eest, mille maksimummääraks on karistusseadustikuga ette nähtud viie aasta pikkune vangistus.

Viimase viie aasta jooksul pole professionaalsed korterivargad Tallinnas nii pikki vangistusi saanud. Tavaliselt on isegi karmimad karistused siin aasta või kahe pikkused vangistused.

Nii-öelda pretsedendiks osutus kogenud korterivaras Deniss Lvov (36). Mehe karistusregister näitab, et varasemad 11 kriminaalkaristust pole teda seadusekuulekale elule tagasi pööranud.

Ja pea alati on ta pääsenud kohtus kerge karistusega. Näiteid? Siin on aastate kaupa Lvovile mõistetud kohtulikud karistused: 1992 kaks aastat tingimisi, 1994 kaks aastat tingimisi, 1995 rahatrahv 220 eurot, 1996 neli aastat vangistust, 1998 kuus kuud vangistust, 2003 kaks aastat vangistust, 2004 kaks aastat ja neli kuud vangistust, 2007 kuus kuud vangistust, 2008 kaheksa kuud tingimisi ja 2010 aasta ning kaheksa kuud vangistust.

Kõrvalepõikena – Deniss Lvov on varaste maailmas haruldane persoon. Tema isa Olegi peeti  tosin aastat tagasi Eesti mõjukaimaks organiseeritud kuritegevuse esindajaks. Kuulsaks sai Lvov seoses keskturu erastamiskatsega.

Ent isa distantseerus oma pojast viimase narkosõltuvuse tõttu. Nn. vana kooli kurjategijate jaoks on uimastid tabuteema. Autoriteet, kes ei suuda selle probleemiga ise toime tulla või oma lähikondseid korrale kutsuda, kaotab nõupidamislaua taga sõnaõiguse.

Nii ongi Deniss Lvov saatuseks jäänud korterite tühjendamine. Tema tööstiil on lihtne – lõhub aknaklaasi ja siseneb korterisse. Kui ta 2010. aasta 15. oktoobril vanglast viimast karistust kandmast vabanes, läks järgmise murdvarguseni Tallinna kesklinnas aega napid kaks ja pool kuud.

See Tehnika tänaval toimunud vargus oli esimene hiljem uurijate poolt tõestamist leidnud 15 murdvarguse nimekirjast, millest ta nüüd süüdi mõisteti. Lvovi varguste nimekirjast jääb mulje, et sisuliselt tegeles ta sissemurdmistega ülepäeviti.

Kuritegude loetelu päevade kaupa aastal 2011: 4. veebruar (kahju 1785 eurot), 5. veebruar (821 eurot), 7. veebruar (400 eurot), 9. veebruar (380 eurot), 10. veebruar (1517 eurot), 13. veebruar (550 eurot) ja 16. veebruar (392 eurot).

Viimase varguse järel võeti Lvov kinni. Ehkki tõendid viitasid tema seotusele sarivargustega, keeldus mees ütlusi andmast. Õige pea otsustas prokurör taas Lvovi tagasi vabadusse lasta.

Sedakorda ei kiirustanud Lvov kuritegelikule teele naasmisega. Vastupidi, mullu kevadel üritas mees end elatada isegi pudelikorjamise ja muude juhusissetulekutega.

Ent sügiseks oli Lvov mõistnud, et niimoodi ta end üleval ei pea. Vargused jätkusid. Kui mees tänavu 9. veebruaril kinni peeti, oli ta jõudnud kannatanutele tekitada kahju 7728 euro väärtuses. See on kohtus tõendamist leidnud summa.

Veel kevadel pakkus prokuratuur mehele võimalust kokkuleppemenetluseks. Selle tingimus oli kolm aastat reaalset vangistust. Lvov loobus ja läks üldmenetluse peale. Varasem karistuspraktika oli näidanud, et kolm aastat võib olla liiga pikk vangistus.

Lõpptulemus on meile teada. Värske süüdimõistev otsus kohustab töötut Lvovi hüvitama kahjusid kokku üle 16 000 euro eest. Kaitsjatasusid moodustavad sellest 1250 eurot, sundraha 435 eurot, ekspertiisikulud 6711 eurot ja kahjutasud kannatanutele 7728 eurot.

Raha tagasi maksmiseks peab mees vabanedes taas vargile minema. See on paratamatus, mida ta mainis ka õiguskaitseorganitele. Inimestele, kes teda vabanedes taas taga peavad ajama hakkama.

Paraku pole neid inimesi üleliia palju. Näiteks Tallinna kesklinna piirkonnas on varasema kümmekonna asemel korterivargustele spetsialiseerunud jälitajad võimalik üles lugeda ühe käe sõrmedel. Kõnekas tõsiasi, mis näitab meie sisejulgeolekuorganite prioriteete.