/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2012/10/22/1385316t1h9518.jpg)
Tallinna tehnikaülikooli õiguse instituudi projektijuhi Kari Käsperi hinnangul on Eestis diskrimineerimise osas teadlikkus madal.
Käsper: diskrimineerimise osas on teadlikkus madal
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Suur osa diskrimineerimisest on Eestis senini peidus, diskrimineerimise ohvrid ei julge või taha sellest teada anda,» ütles Käsper BNSile kommenteerides Eurobaromeetri uuringut, mille kohaselt peavad Eesti inimesed enamikku diskrimineerimise vormidest vähem levinuks kui Euroopa Liidus keskmiselt.
«Näiteks transsooliste inimeste olukord ei ole nende esindajate sõnul kuigi hea: neil on väga suuri probleeme nii tööturul kui ka väljaspool seda. Samas näitab uuring, et vaid 22 protsenti Eesti inimestest arvab, et sooidentiteedi põhjal siin inimesi diskrimineeritakse, samal ajal kui Soomes on see protsent 51 ja ELi keskmine 45 protsenti,» lisas Käsper.
Inimeste hoiakute kohta annab Käsperi hinnangul paremat infot küsimus, kui mugavalt või ebamugavalt tunneksid ennast inimesed kui kõige kõrgemat poliitilist valitavat ametikohta täidaks mõne vähemuse esindaja.
«Sellest selgub, et ELi keskmisest vähem soovitakse Eestis jätkuvalt näha riigi juhina vähemusrahvusest inimest, geid, lesbit või biseksuaalset inimemest, puuetega inimest või transsoolist inimest,» sõnas Käsper.
«Samal ajal on näha, et mugavustunne naiste, noorte ja vanemate inimeste ning vähemuses oleva usu esindajate suhtes on Euroopa keskmisega sarnasel tasemel,» tõdes Käsper. «Paraku ei ole ühtegi näitajat, kus Eesti oleks Euroopas võrdõiguslikkuse mõttes esirinnas,» sõnas Käsper.
«Uuringu kohta üldiselt tahaksin välja tuua, et 80 protsenti Eesti elanikest toetab töötajate ja tööandjate koolitamist mitmekesisuse teemadel. Sellega on TTÜ õiguse instituut sellel kuul ka alustanud, korraldades Eesti esimese mitmekesisuse kokkuleppe sõlmimise ning pakkudes ettevõtetele koolitusi ning võimalust kogemusi vahetada,» selgitas Käsper.
Peale vanuselise diskrimineerimise peavad Eesti inimesed Eurobaromeetri uuringu kohaselt kõiki teisi diskrimineerimise liike vähem levinuks kui EL-is keskmiselt, kuid uuringust ei nähtu, mis on selle täpne põhjus.
Kokku osales Eurobaromeetri uuringus «Diskrimineerimine ELis 2012. aastal» 26 622 inimest, Eestis oli küsitletuid 1005. Küsitlus viidi läbi 2.-17. juunini.