Kõrgema Sõjakooli lõpetas teine lend õhuväeohvitsere

Õhuväe teise põhikursuse lõpetajad kinnitasid täna pärastlõunal üksteise õlgadele nooremleitnandi õlakud. Foto: Kaitseväe peastaap

Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste ülem kolonel Aarne Ermus andis täna nooremleitnandi auastmetunnused kuuele Kõrgema Sõjakooli teise õhuväe põhikursuse lõpetajale.

«On hea meel tõdeda, et meil on kogunenud teatav kogemus ja oskus õhuväeohvitseride koolitamiseks kodumaal. Õhuvägi on väike, kuid kiiresti arenev ja kaasaegne osa kaitseväest, kelle vajadus noorte haritud ohvitseride järele on suur,» ütles Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste ülem kolonel Aarne Ermus.

Õhuväe põhikursuse parimale lõpetajale nooremleitnant Kaarel Piirisalule andis sertifikaadi peagi valmivale õhuväe tseremoniaalrelvale ehk vestule Õhuväe staabiülem kolonelleitnant Riivo Valge. Parima lõputöö kirjutas nooremleitnant Mark Valma teemal «Balti õhuturbe missiooni julgeolekupoliitiline otstarbekus ja efektiivsus»,

Teise õhuväe põhikursuse lõpuaktus oli täna pärastlõunal Eesti Lennuakadeemias, mis on õhuväeohvitseride ettevalmistamisel Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste oluline partner. 

Erialaseid õppeaineid õpetavad kadettidele Lennuakadeemia õppejõud, väeliigipõhiseid õppeaineid õpetavad õhuväeohvitserid ning õpingute ajal läbivad kadetid praktika õhuväe üksustes.

Kolme ja poole aasta jooksul said värsked lõpetajad rakenduskõrghariduse sõjaväelises juhtimises õhuväe erialal ning lennuväljaohvitseri ettevalmistuse. Lennuväljaohvitseride töö on seotud Ämari lennubaasi igapäevase lennutegevusega. Nende ülesandeks on toetada lennuoperatsioonide läbiviimist ning vastutada lennuväljal õhusõidukite maapealse teenindamise ning lennuoperatsioonide ettevalmistamise ja ohutu läbiviimise eest.

Ohvitseride neljatasemelise väljaõppesüsteemi esimene aste on KVÜÕA Kõrgema Sõjakooli põhikursus, mille lõpetajad saavad sõjaväelise juhtimise rakenduskõrghariduse maa-, mere-, või õhuväe õppesuunal. Järgmisel aastal saab sisseastumisdokumente esitada 25. juunist kuni 7. juulini.