/nginx/o/2011/08/26/722672t1h758c.jpg)
/nginx/o/2012/11/22/1447372t1h18b4.jpg)
President Toomas Hendrik Ilves kutsus kärajatel üles mõtlema, kuidas viia Eestit edasi parimal viisil ning tõstatas ühtlasi küsimuse, kas meie komme võtta kõiges üle teiste ja meist suuremate riikide mudeleid ja kombeid on ikka alati mõistlik.
Ilves: kas komme võtta üle suuremate riikide mudeleid on ikka parim?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ilves leidis, et oleme oma riigi hinge kuidagi unarusse jätnud. «Justkui oleks meie riik kunagi paika pandud, mida muuta tuleks alles viimases hädas. Ma ei arva, et oleme viimases hädas. Aga maailm muutub, meie vajadused ka,» põhjendas Ilves, miks muutustest rääkida tuleks.
Ta leidis, et raha ja selle hulk on elus küll tähtsad, kuid see ei defineeri meie hakkamasaamist riigi ja ühiskonnana.
«Kaido Kama tabas oma hiljutises intervjuus naelapead, öeldes, et 20 aastat tagasi ei läinud inimesed poliitikasse, vaid riiki ja demokraatiat ehitama. /--/ Eesti riiki hakkasid ehitama parimad mehed naised, sageli poisid-tüdrukud. See teebki meie riigi eriliseks,» sõnas Ilves.
«See paneb meile kohustuse vastutada, et keegi midagi ära ei rikuks. Osaluse tunne on meil ainulaadne. Väheusutav, et niinimetatud vanades demokraatiates tunnetaksid inimesed nii tugevalt, et riik ongi nende kätetöö vili,» arvas president.
Samas leidis ta, et meil on tekkinud muutuste hirm. «Peame sellest üle saama ja töötama selle nimel, et meie rahva ja riigi elujärg edeneks.»
Edasi tõmbas ta ettekandele vahele mõttelise joone ning sõnastas teemad, mille üle peaks julgelt arutlema. Muuhulgas püstitas ta küsimuse, kas meie komme võtta üle teiste ja meist palju suuremate riikide mudeleid on ikka parim ja kestlik valik? «Mida me peaksime teistmoodi tegema, et Eesti ei muutuks rahvuspargiks, nagu kunagi üks pankur soovitas?»
«Need ja paljud teised on küsimused, mida peame arutama. Selleks ongi kärajad mõeldud, et Eestis oleks diskussioon, avatud ja julge.»
President kordas üle ka oma eile väljaöeldud mõtet selle suhtes, millises stiilis meie arutelud peaksid toimuma. «Vähem kui miljonilise rahvana on meie ajude pink liiga lühike, et lubada endale destruktiivset käitumist, mis mujal kombeks. Ma arvan, et kui öeldakse USAs, Saksamaal või ka Soomes, et keegi on täielik idioot, siis see kestvat probleemi ei tekita – sest nad on nii suured,» rääkis Ilves. «Meil aga tekitab see probleeme.»
«Võime arvate, et võime üksteist sõimata, aga me ei tohi unustada, et me peame hiljem sõimatavaga istuma sama laua taga, et tema laps käib meie lapsega samas lasteaias. Peame suhtlema inimestega, kellele oleme kunagi halvasti öelnud, halvasti kirjutanud. Need okkad, mis jäänud inimeste hinge, takistavad edasist koostööd,» manitses president.
Ta meenutas, kuidas Saksamaa kantsler Angela Merkel andis mõnd aega tagasi Venemaa presidendile Vladimir Putin nõu, kui see solvus tema Pussy Rioti teemalise küsimuse peale. ««Kui ma iga kord solvuks, kui keegi halvasti ütleb, ei peaks ma kantsleri ametis kolme päevagi vastu,» ütles Merkel. Ehk et poliitik vajab paksu nahka, oli tema sõnum. Ma ei tea, kui palju see kehtib Eestis,» kõhkles president.
Lõpetuseks kutsus president üles jääma Eestis arutleva demokraatia juurde ja mitte muutuma tummaks, sõimlevaks või karjuvaks demokraatiaks, nagu seda juba on nimetatud.