Suurettevõtja Toomas Luman survestas tippametnikke ja ministrit

Toomas Luman. Foto: Peeter Langovits

Niinimetatud teehanke kriminaalasja lõpetamise seni salastatud määrusest joonistub välja pilt, kuidas suurettevõtja ja kaubandus-tööstuskoja juht Toomas Luman survestas riigi tippametnikke kuni ministrini välja.

Eelmisel nädalal möödus kaks aastat päevast, mil kaitsepolitsei otsis läbi majandusministeeriumi, maanteeameti ja mitme ehitusfirma kontorid ning seotud inimeste kodud. Algas nn tee-ehituse kriminaalasi, kus põhikahtlusalused olid staažikas kantsler Marika Priske ja maanteeameti juht Tamur Tsäkko. Hoolimata suurest skandaalist ja juurdlusest lõppes kõik hiljuti vaikse visinaga – peaaegu ükski kahtlustest ei jõudnud süüdistuseni, vahendab ERR Uudised ETV saadet «Pealtnägija».

Seni salastatud kriminaalasja materjalidest ilmneb aga uus, seni varju jäänud liin – lugu kõrgel tasemel lobitööst, kus pandi surve alla riigi tippametnikud kuni ministrini välja.

Aastateks 2010 kuni 2013 eraldas Euroopa Liit Eestile hiigeltoetuse, millest suur osa suunati tee-ehitusse. Vanas rahas ligi kuus miljardit krooni tuli mõne aastaga Eesti maanteedesse investeerida. Teisalt kestis majanduskriis, mis tähendas, et eurorahast osasaamine oli ehitusfirmadele elu ja surma küsimus.

«Kui me vaatame raha mahtu ehk 6 miljardit, siis oleks jätkunud seal ju kõigile Eesti ehitajatele. Paraku see jagati hästi suurteks tükkideks ja see suur tükk kippus olema see, mis, kui piltlikult tuleb öelda, ajas paljudel suu lõhki ehk liiga ahneks,» märgib maanteeameti endine peadirektor Tamur Tsäkko.

Selgub, et kaitsepolitsei jälgis samal ajal varjatult suurt hulka selle loo võtmetegelasi. Ehkki majandusminister polnud otsene sihtmärk, fikseeriti töö käigus ka Juhan Partsi suhtlust ning käike. Selles kriminaalasjas võeti luubi alla kolm suurhanget: Liiapeksi-Loobu, Aruvalla-Kose ja Loo-Maardu teelõigud. Oluline on, et uurimine vaatles neid kolme justnimelt koos.

Luman käis isiklikult Priske ja Tsäkko jutul

Neist esimesel, Liiapeksi-Loobu lõigul tunnistati võitjaks 122 miljoni kroonise pakkumise teinud AS Nordecon Infra, kellega sõlmiti leping 2009. aasta sügisel. Kuid juba järgmisel kevadel tahtis Nordecon tingimusi muuta. Väidetavalt ähvardas ehitusfirmat objektil 10-25 miljoni krooni suurune kahjum. Et seda vähendada, hakati pakkuma erinevaid tehnilisi muudatusi.

«Pärast hanget võtab töövõtja tehnilise projekti, juhul kui see on, väga tõsiselt ette ja teedeinsenerid hakkavad sealt vigu otsima. Need vead annavad aluse muuta ja tegelikult ju raha juurde küsida,» selgitas Tsäkko.

Nordeconi sõnul polnud põhjus neid ähvardav kahjum, vaid maanteeameti projekt olevat olnud vigane, mistõttu nad poleks saanud anda teele pärast valmimist garantiid. Enda sõnul pakkus Nordecon välja mitte ainult tehniliselt parema, vaid ka palju odavama lahenduse.

«Väga lihtsustatult võib öelda, et see projekt ei näinud ette kõiki probleeme, mis teel on ja kui need probleemid ilmnesid, siis kahjuks ei tahetud nende teemadega tegeleda,» ütles firma tegevjuht Jaano Vink, kes kaamera ees rääkimisest keeldunud Toomas Lumani asemel asja kommenteerib. Vink lisas, et kevadel 2010 juhtis ta probleemidele tähelepanu ja pakkus välja märksa odavama variandi ning selle kohta on olemas kirjalikud tunnistused.

Ametnikud saatsid Nordeconi rahvakeeli öeldes pikalt. Isegi kui nad oleksid tahtnud tingimusi muuta, võinuks see kaasa tuua eurorahade tagasi küsimise.

Nüüd sekkus Nordeconi suuromanik Toomas Luman isiklikult, kes käis sama teemaga nii kantsler Priske kui peadirektor Tsäkko jutul. Seejuures on märkimisväärne, et masu alguses andis suurettevõtja intervjuu Eesti Ekspressile, milles ütles, et nutavad ja halavad ainult rumalad ning riik ei peaks ettevõtjate lollusi kinni maksma.

Kemplus viis tee-ehituse ummikseisu

«Ajakirjandusest loeme, et tööstuskaubanduskoja esimees räägib muu hulgas näiteks sellest, et riik ei peaks ettevõtjate vigu kinni maksma, ja siis suhteliselt samal ajal käivad läbirääkimised, et peaks ikka nende miinust vähendama kuidagi?» ei mõista Tamur Tsäkko.

Samal ajal kui Luman lobistas, hakkas tema firma viivitama. Ehkki osa ametnikke leidis endiselt, et Nordeconi soovitud muudatused on «põhjendamata, tehtud lisaraha väljapetmiseks ja neile ei tohiks järele anda», siis juhtkonna tasandil hakati otsima varianti firmale vastu tulla, näiteks kompenseerida bituumeni hinna tõusu. Bituumen on teatavasti asfaldi põhikomponent, mille maksumus on seotud naftaga, mille hind järjest tõusis.

«Sellest teemast räägiti majandusminister Juhan Partsiga ka isiklikult alguses ja Parts keeldus sellest,» räägib riigiprokurör Steven-Hristo Evestus.

«Üks põhjendus väidetavalt oli see, et kui me kompenseerime Nordeconile, siis tekib teistel ka põhjendatud ootus, ja see oleks läinud maksma 120-130 miljonit krooni täiendavalt /.../ Mis olid selle tagamaad, ei oska ma selgelt öelda, aga selge on see, et ka minister Parts loomulikult oli teadlik ju oma ministeeriumis tekkinud küsimustest ja teedeehituse küsimused olid kindlasti sel ajaperioodil eriti tähelepanu nõudvad,» rääkis Evestus.

Tööd ei liikunud ja paistis üha selgem, et Liiapeksi-Loobu tee õigeks ajaks ei valmi. Samal ajal oli kinni kiilunud ka teine hange Aruvalla-Kose lõigul, mille maksumus oli ligi 600 miljonit krooni.

Maanteeamet tunnistas algul võitjaks firma Lemminkäinen konsortsiumi, aga teiseks jäänud Nordecon vaidlustas selle. Vaiete sisu oli taas kord ülimalt keeruline, kuid suveks 2010 oldi pärast kaks aastat käinud kemplust ummikus. Kui maanteeamet tahtis Aruvalla-Kose hanke üldse lõpetada ja uuesti otsast alata, vaidlustas Nordecon ka selle.

Väidetavalt tahtis Luman riigiga vahetuskaupa teha

Siinkohal kerkibki esile loo üks kõige jahmatavam episood. Uurimismaterjalide kohaselt kohtusid 5. juulil 2010 Marika Priske ja Toomas Luman järjekordselt, et olukorda arutada. Väidetavalt mainis Luman, et kui nad saavad Liiapeksi-Loobu lõigul oma tahtmise, võtab Nordecon Aruvalla-Kose hankel vaided tagasi. Seega, kui uskuda riigiprokuröri kirja pandut, tegi Eesti kaubandus-tööstuskoja esimees ettepaneku, millest keeldumise korral oleks tema firma jätkanud teise ja palju suurema hanke pidurdamist.

«Ametnikud ja ehitaja ei peaks kauplema nende tingimuste üle, mis tegelikult on riigihangete seaduses, hanketingimustes, hankelepingutes, mis iganes juriidilistes seaduslikes dokumentides kokku lepitud,» nendib Evestus.

Vink aga ütleb, et mingit vorst-vorsti vastu kaupa ei ole talle teadaolevalt Nordeconi nõukogu esimees ega keegi teine ettevõtte juhtkonnast teinud.

Tsäkko rõhutab, et ka teised ehitusfirmad käisid lobitööd tegemas, kuid Nordecon oli agressiivsem ning ajas asju tänu tutvustele kõrgemal tasemel. Vink märgib seepeale, et kui agressiivseks peetakse sellist lobitööd või asjaajamist, kus järjekindlalt igal tasandil, seadusele ja hanketingimustele tuginedes püütakse maanteeametit sundida tegema läbipaistvaid ja põhjendatud otsuseid ning kus kõiki pakkujaid koheldakse võrdselt, siis tõepoolest, selles osas on ettevõte võib-olla kellegi arvates agressiivselt käitunud.

Isegi kui Nordecon väidab, et mingit vahetuskaupa ei pakutud, siis vähemasti ametnikud said sellest niiviisi aru. On näha, et 2010. aasta suvel hakkasid ametnikud tegutsema, et selline vorst-vorsti vastu tehing ära teha. Nordeconi tegevus ehituse pidurdamisel kulutas aega ja neil oli hirm, et Eesti riik jääb tee-ehituseks mõeldud euromiljarditest üldse ilma.

Vink: mured algavad halvasti ette valmistatud hangetest

Kantsler Priske rääkis minister Juhan Partsiga, kes nüüd nõustus bituumeni hinnatõusu hüvitamisega, kuid «ainult ASile Nordecon Infra ja selle eest, kui Toomas Luman lõpetaks «stoppamise».»

Riigiprokurör Evestus kinnitab, et minister on andnud soovitusi, kuid kriminaalmenetluses ei ole olnud alust nende väidete pinnalt Partsile etteheiteid teha.

Marika Priske ei soovinud «Pealtnägijale» midagi kommenteerida, öeldes, et tema ainus soov on kriminaalasja teema lõplikult kõrvale heita ning võimalikult normaalselt edasi elada ja töötada. Ka Juhan Parts keeldus intervjuust.

Ametnike kombineerimist võib mõista, kui arvestada, et sellest sõltus osaliselt ka neli korda suurema Aruvalla-Kose hanke saatus. Mäletatavasti oli see vastastikuste vaiete tõttu samal ajal kinni kiilunud.

Nordeconi esindav Vink ütleb, et probleemid algavad halvasti ette valmistatud hangetest, mille puhul ei saa muresid tagasi kotti toppida, vaid tuleb otsustavalt tegutseda.

Aruvalla-Kose hange, kus konkureerisid peamiselt Lemminkäinen ja Nordecon,  oli kestnud ligi kaks aastat ükskõik, kelle kasuks otsustati, vaidlustas teine firma alati tulemuse ja peatas protsessi. Minister ja kantsler püüdsid umbsõlme jõuga läbi raiuda. Uurimismaterjalides kirjeldatakse, et 12. augustil 2010 kohtusid Parts ja Luman ning järgmisel päeval tegi minister koosolekul oma alluvatega ettepaneku, et Nordecon ja Lemminkäinen võiksid omavahel kokku leppida, et esimene saab võidu, aga annab pool tööst teisele, kui too ei vaidlusta.

Uurimismaterjal kirjeldab, kuidas maanteeameti direktor Tsäkko kohtus Lemminkäineni juhi Sven Pertensiga ja palus tal väidetavalt see diil vastu võtta. Tsäkko versioon on pisut erinev. Ta on enda sõnul Pertensiga küll kaks korda kohtunud, kuid neil kohtumistel tuli jutuks see, mida nad teevad juhul, kui Nordecon võitjaks tunnistatakse, mitte soovitus vaidlustamata jätta ja selle eest pool rahast endale saada.

«Ei saanud ka ma ühtegi päevakäsku ministeeriumist selles osas, et kohtuda pooltega, pigem vastupidi. Ma tunnetasin, et kui ma seda teen, siis see on ebaseaduslik tegevus ja ma tohiks seda teha,» rääkis Tsäkko.

Evestus: kaitsepolitsei reageeris üle

Põnevaid ja vastuolulisi seikasid on selles kriminaalasjas veel palju, kuid pärast kaks aastat väldanud uurimist lõpetas riigiprokurör Evestus, kes juhtumi oma eelkäijalt üle võttis, kõmulise kriminaalasja ära. Ta järeldas, et seaduserikkumisi küll kavandati, kuid üheski episoodis ei jõudnud see reaalsete tegude või kahjuni.

Ainsana jäi konksu otsa Tamur Tsäkko, kellele esitati süüdistus lubamatute soodustuste tegemises Merkole 380 miljonit krooni maksnud Loo-Maardu teelõigu ehituse käigus. Ainsana selle juhtumiga seoses kohtu alla mineva mehe lõppmoraal juhtunust kõlab nii:

«Kui kogu toimunut analüüsida, siis kindlasti reageeris kaitsepolitsei üle ehk ta ei oleks pidanud seda tegema,» leiab Tsäkko. «Kui me otsime siin positiivseid episoode sellest, siis sellega ehmatati turg nii ära või ma ütleksin niimoodi, et ka võib-olla mõnes mõttes alandati ära. Positiivne on see, et pärast seda muutus olukord turul palju rahulikumaks, lakkasid lobitööd ministeeriumites ja ka maanteeameti inimesi survestati vähem. Aga ma veelkord ütlen, et need asjad ei ole proportsioonis – selleks, et seda saavutada, ei oleks pidanud sellise massrünnakuga seda siis ellu viima.»

Aruvalla-Kose teel korraldati uus hange ja selle võitis Nordecon, kusjuures hind oli esimesest hankest 100 miljonit krooni kallim. Liiapeksi-Loobu lõik valmis lõpuks 2011. aasta suvel, aga juba laguneb. Loo-Maardu anti samuti üle hilinemisega ning on seotud vaidlustega.

Marika Priske on kantsler edasi, Tamur Tsäkko kaotas aga töö suusareiside tõttu.