Seitse aastat tagasi ühes teises ajalehes sporditoimetust juhtides riivas minu õiglustunnet üks väike, ent ebaõiglane seik. Panin tähele, et iganädalasel toimetuse juhtide koosolekul jagati eelnenud nädala parimate lugude preemiatest umbes kolmandik toimetuste juhtidele.
Tellijale
Risto Berendson: rikas politsei ehk põrgu see Lihula
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sisuliselt tegelesid otsustajad iseendi süsteemse premeerimisega. Ühe järjekordse piinliku hääletuse järel tegin ettepaneku muuta süsteemi – toimetuste juhatajad preemiatele ei kandideeri. Mul oli kaks argumenti – esiteks näeb pidev iseenda premeerimine altpoolt vaadatuna välja ebaaus, teiseks läheb madalamat palka saavatel reporteritel seda preemiat – 500 krooni kätte – igapäevaelus rohkem vaja.