Maris Jõks: ohjavad ja osundavad

Maris Jõks Foto: Peeter Langovits

Sõnavalik on üks viise, kuidas oma kõnet või kirjutist huvitavamaks muuta. Mitte tarvitada ainult kõige igapäevasemaid, neutraalseid ja seetõttu justkui ärakulutatud sõnu, vaid otsida midagi uut, isikupärast. Vahel kasutatakse tuttava sõna asemel lihtsalt selle veidi teistsugust vormi, mida nii sageli ei kohta ja mis arvatakse seetõttu paremini kõlavat.

Näiteks peavad paljud määrsõna kahtlemata liiga tavaliseks ning eelistavad järjekindlalt vormi kahtlematult. Veel pikem ja kaunim-kirjanduslikum on mõistagi kaheldamatult. Samuti, milleks öelda lihtlabaselt varem, kui sellest saab vormida poole pikema varasemalt? Edasi tuleb juba kantseliidiklassika: kohe asemel koheselt (kõrgem pilotaaž otsekoheselt – ikka aja tähenduses), algul asemel algselt (kõrgem pilotaaž esialgselt) jne.   

Stiili headuse või halbuse üle võib vaielda. Kindlasti on aga lugu halb siis, kui kirjutajal on sõnade tähendusest hägusavõitu arusaam ja ta ei kontrolli, kas sarnaselt kõlavad sõnad ikka on sünonüümid. Pahatihti osutuvad need nimelt hoopis ühtedeks teisteks -nüümideks. Sarnassõnu ehk paronüüme – samast tüvest tuletatud ja sarnase kõlaga, kuid erineva tähendusega sõnu – on eesti keeles ebamugavalt palju.