Elupäästevõimekus on saavutatud 64 komandos

Päästekomando. Foto: Mihkel Maripuu

Kui päästeamet lubas pool aastat tagasi, et komandovõrgustiku ümberkorralduse tulemusel saab elupäästevõimekuse 41 asemel 66 komandot, on see praeguseks saavutatud 64-s. Eesmärk loodetakse täita järgmise aasta maiks.

Üheksa päästekomando sulgemisest on möödas pool aastat. Päästeamet lubas kevadel, et komandovõrgustiku ümberkorralduste tulemusel ehk isikkoosseisu ümberpaigutamisel üheksast suletavast komandost ja suurematest komandodest, suureneb elupäästevõimekusega päästeteenuse kättesaadavus 15 minuti jooksul kokku 121 000 inimesele.

Ümberkorralduste tulemusel pidi tõusma aastaringselt minimaalse elupäästevõimekusega ehk vähemalt kolmeliikmelise valvemeeskonnaga komandode arv varasemalt 41 komandolt 66-le ning neist omakorda vähemalt neljaliikmelise valvega päästekomandode arv pidi tõusma seniselt 26 komandolt 53-le.

«Statistika septembri algusest kuni eilseni (19. nov – toim.) näitab, et sel perioodil on kolme ja enama päästjaga valve olnud tagatud 64 komandos ning sealhulgas siis nelja ja enama päästjaga valve 47 komandos,» rääkis päästeameti pressiesindaja Martin Vallimäe.

Ta lisas, et on päevi, mil on tagatud nelja või enama päästjaga valve 49-52 komandos. «Seega vastab tõele, et isikkoosseisu on vaja veel siin-seal suurendada, et eesmärk täita,» märkis Vallimäe.

Eestis on 72 riiklikku päästekomandot, millest 66 peavad olema aastaringselt elupäästevõimekusega. Elupäästevõimekuseta on kuus abikauget komandot (Kihnu, Ruhnu, Vormsi, Nõva, Tõstamaa ja Värska), kus tagatakse valmisolek läbi osalise koduse valve.

Nendes piirkondades elab küll alla 5000 inimese, kuid kauguse ja keeruka ligipääsu tõttu ei jõua lähim riikliku komando päästemeeskond väljasõidupiirkonda katta poole tunni jooksul.

«Selle eesmärgini (66 komandot minimaalselt 3 päästjaga) on veel natuke tööd, sihiks on seatud 1. mai 2013 ja muudatused toimuvad jooksvalt,» märkis Vallimäe. «Isikkooseisu suurendamine toimub suuremate komandode isikkoosseisu vähendamisega, mis oli komandode ümberkorralduse analüüsi ja kava üks osa.»

Rakveres puudutab isikkoosseisu vähendamine 4 inimest, Viljandis 7 inimest, Jõhvis 2 inimest, Kohtla-Järvel praegu 3 inimest (2 inimest alates 1. dets kui üks liigub Iisakule), Kuressaares 3 inimest (2 kui üks jääb aasta lõpus pensionile) ja Tartus 1 inimest. Päästjate arv ei vähene, nad suunatakse mujale.

«Mis puudutab neid väljasõidupiirkondi, kus riiklik komando kadus, siis oleme igakuiselt teinud analüüsi, inimelude ja tervise seisukohast,» rääkis Vallimäe. «Sellist sündmust, kus inimese elule või tervisele mõju avaldav sündmus oleks lahendatud ebaefektiivsemalt neis suletud komandode piirkondades, pole.»

«Küll aga on positiivsemaid näiteid, kus tugevnenud meeskondadega komandod on efektiivsemalt hakkama saanud,» lisas ta.

Näiteks toimus 14. oktoobril tulekahju Võru maakonnas Mõniste külas. Esimesena jõudis kahe minutiga kohale Mõniste pääste põhiauto, temale järgnes minut hiljem Mõniste paakauto.

Kohalejõudmise hetkel tuli katuse alt halli suitsu. Mõniste päästemeeskond alustas suitsusukeldumist ja leidis hoonest hukkunud 65-aastase mehe. Põleng kustutati kiirelt.

«Et Mõniste meeskond oli tulekahju kustutamiseks piisavalt mehitatud, siis saadeti alarmeeritud Antsla ja Võru päästemeeskonnad enne kohalejõudmist tagasi,» rääkis Vallimäe.

Mõniste päästekomando keskmine meeskonna suurus 2011. aastal oli 2,9 päästjat, nüüd aastaringselt kolm. Alla 3-liikmelise päästemeeskonnaga ei oleks nad suutnud koheselt kõiki vajalikke toiminguid sündmuskohal läbi viia ning suitsusukeldumist alustada.

«Efektiivse tegevuse algus oleks viibinud vähemalt 20 minutit, mil oleks arvestuslikult kohale jõudnud järgmine päästeauto Antslast,» rääkis Vallimäe. «Hooletust suitsetamisest oli süttinud voodi, hävinud oli osa põrandast ja vahesein.»

Kõik ruumid olid saanud suitsu- ja kuumakahjustusi, kuid suitsusukeldumise alustamise viibides oleks kahjustused võinud olla suuremad.

«Päästekomandode ümberkorralduste mõjuna suurendatud Mõniste päästekomando isikkoosseis võimaldas kiiremini alustada tulekustutustööd, hoides ära suurema materiaalse kahju,» rääkis Vallimäe. «Isiku hukkumist ei suudetud vältida, kuna hoones puudus suitsuandur, mis oleks andnud isikule märku tekkinud tulekahjust. Teade tulekahjust tuli liiga hilja.»