Päevatoimetaja:
Marek Kuul
Saada vihje

Kelamit üllatas leigus küberkaitses

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Tunne Kelam.
Tunne Kelam. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Kuigi suur osa tänapäeva maailmast põhineb küberruumil, on oma küberkaitsestrateegia praeguseks välja töötanud vaid kümme ELi riiki 27st, avastas Tunne Kelam (pildil), kui tegi uurimistööd oma täna europarlamendi ette mineva raporti «Küberjulgeolek ja -kaitse» tarbeks.

«See teema edeneb väga ebaühtlaselt,» tunnistas ta Postimehele. «Mõned institutsioonid, ringkonnad ja liikmesriigid on mõistnud küberväljakutsete tõsidust. Teised elavad ikka arusaamises, et küberohtudele mõjub moodsama viirustõrjesüsteemi ostmine ja sellega on asi lahendatud.»

Kui eurosaadik hakkas uurima, kas rohkem kui kümne aasta eest Euroopa Nõukogu Parlamentaarses Assamblees teise eestlase – Ivar Tallo – koostatud nn Budapesti konventsioon ehk küberkuritegevusealane konventsioon vajaks värskendamist, tabas teda uus üllatus.

Tagasi üles