/nginx/o/2013/07/24/1917094t1h0116.jpg)
/nginx/o/2009/04/08/160754t1ha8cd.jpg)
Murule parkimine on igakevadine häda, millele ajakirjandus on sel kevadel lihtsalt suuremat tähelepanu pöörama hakanud.
Haljasaladel parkimine on põline probleem
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ma ei usu, et sel kevadel teeäärsetele haljasribadele rohkem autosid pargitakse, kui varasematel aastatel,» ütles Tallinna Kesklinna valitsuse linnakeskkonna osakonna haljastuse peaspetsialist Mart Mets.
Tema sõnul on murul parkivad autod paljudes kohtades pidevaks meelehärmi allikaks, mida üritatakse siin-seal piirete ja tõkete paigaldamisega lahendada. Probleem kerkib üles just kevadeti, kui lumi ja jää ära sulavad ja maa pehmeks läheb. «Eks talvel saavad autojuhid vabandada, et nad justkui ei tea, et seal lume all muru on,» nentis Mets.
Kui palju kesklinnas autode poolt segi pööratud muruplatside taastamiseks raha kulub, ei osanud Mets öelda. «Aga see ei ole linnale mitte väike kulu. Kui kahju tekitaja on tuvastatud, siis saab teda sundida rikutud haljastust oma kulu ja kirjadega taastama. Kui kahju tekitajat pole suudetud tuvastada, on selle sunnitud korda tegema pargi või haljasala hooldaja,» selgitas ametnik.
Ta lisas, et sageli pargitakse autosid murule sellistes kohtades, kus muru on juba kannatada saanud või kus seda õigupoolest ei peakski olema, aga mis sellegipoolest ei õigusta murul parkimist. «Kui me räägime teeäärsetest haljasmaadest, mis vajaksid kogu Tallinnas väga suurt uuendamist, siis paljudes kohtades sellised mururibad ei õigusta ennast. Need peaksid olema sillutatud või siis kaetud põõsaste lausistutustega,» rääkis Mets.
Sellistesse kohtadesse, kus on väga korralik ja hoolitsetud muru, ei kiputa ka nii kergesti autosid parkima.«Vähemalt kesklinna parkidesse autojuhid veel ei trügi. Nii hulluks pole asi veel läinud. Aga seal, kus murul on ühe auto jäljed juba näha, tuleb neid kindlasti juurde,» lausus Mets.
«Linnakodanikud peaksid olema ise rohkem osavõtlikumad ja hoolivamad ning juhul kui miski on valesti siis sellest kindlasti teada andma. Muutused paremuse poole algavad igast väiksest hoolivusest,» lisas ta.