/nginx/o/2012/03/12/1007508t1h7bf4.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2012/09/21/1331946t1hf4a1.jpg)
Juba kaheksa aastat skandaalsest VEB fondist sadu miljoneid kroone kohtu kaudu välja nõutada üritanud sertifikaadiomanikud jäid täna pika ninaga, sest Riigikohus luges neid pahandanud kevadise parlamendi otsuse seaduspäraseks.
VEB fondi sertifikaadiomanikud jäidki sadade miljoniteta
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikogu enamus leidis nimelt tänavu veebruaris, et sertifikaadiomanikele tuleb küll hüvitist maksta, kuid seda sihtasutuse VEB (endise VEB fondi) enda likvideerimise käigus maha müüdavate varade pealt teenitavast tulust. Fondi likvideerija andmetel on aga need varad olematud.
Sertifikaadiomanikud leidsid, et riik jättis nad nii ebaõiglaselt sadade miljonite kroonideta, ning läksid selle otsuse vastu Riigikohtusse. Kuid täna jättis viimase üldkogu kaebuse rahuldamata.
Riigikohus leidis oma otsuses, et sertifikaadid annavad nende omanikele nõudeõiguse üksnes sihtasutuse VEB ehk fondi vastu, mitte aga riigi vastu.
Kohus märkis ka, et vaidlustatud parlamendi otsuse sisu ei olnud võimalikud muud nõuded näiteks riigi või Eesti Panga vastu ei olnud, samuti ei olnud need nõuded varem Riigikohtus peetud vaidluse teema.
Kaebajate hinnangul tulnuks sertifikaadid kompenseerida vastavalt nominaalväärtusele ning määrata õiglane kompensatsioon aja eest, mil sertifikaadiomanikel polnud võimalik oma vara kasutada.
Üldkogu leidis aga, et sertifikaatidega tagatud nõuete väärtus vastab SA VEB vara müügist laekuva raha väärtusele.
«Seadused, sealhulgas põhiseadus ei kohusta riiki maksma sertifikaatide eest kõrgemat hüvitist,» seisab kohtuotsuses. «Isegi juhul, kui riik tekitas kaebajatele 1993. aastal VEB fondi loomise või hiljem selle tegevuse korraldamisega kahju, ei pidanud riigikogu määrama selle eest hüvitist.»
Riigikohus leidis, et vaidlused võimaliku riigi tekitatud kahju hüvitamise üle tuleb lahendada kohtutes, mitte parlamendi otsusega. Seetõttu ei andnud Riigikohus hinnangut, kas VEB fondi loomine toimus õiguspäraselt ning kas VEB fondi varaga järgnevatel aastatel tehtud toimingud olid seaduslikud.
Parlamendi veebruarikuine otsus sadu miljoneid mitte välja maksta oli nimelt pika kohtusaaga tagajärg, milles nii Tallinna ringkonnakohus kui Riigikohus leidsid, et riik peab otsustama VEB fondi sertifikaatidega tagatud nõuete küsimuse. Paraku ei täpsustanud kohtud toona osapoolte jaoks piisavalt, mida nad täpsemalt selle all mõtlevad, ning parlament ja sertifikaadiomanikud tõlgendasid asja erinevalt.
Parlamendi otsuse peale esitasid seejärel kaksteist VEB fondi sertifikaadiomanikku kaebuse Riigikohutule, taotledes otsuse tühistamist.
VEB fond loodi ja selle sertifikaadid anti välja riigikogu 1993. aasta otsuse alusel seoses Balti Ühispanga ja Põhja-Eesti Aktsiapanga varade külmutamisega endise NSV Liidu Välismajanduspangas (VEB).