Küllike Rooväli: sõõm Eesti õhku

Küllike Rooväli Foto: Erakogu

Estonian Airi Boeing 737-500 toetas rattad Roomassaare lennuväljale. Pidurite krigin, undamine ja vibratsioon kandusid piki lennumasina keret välja kuni võbiseva sinivalge sabaotsani. Kui lennuk enne ülilühikese maandumisraja lõppu kenasti pidama sai, naeratas kokpitist väljunud kapten Anatoli Roost reisijatele ning samamoodi kui pidurikrigin kandus lennuki sabaotsani ka kuhjaga väljateenitud aplaus.

See juuni alguse päikeseline päev oli lennukitäiele lastekodulastele nagu pidupäev, sest päris lennuk viis nad Saaremaale ekskursioonile. Avaruse tunne ja sõõm Eesti õhku. Kui keegi oleks liuelnud selle lennuki kõrval, mis Tallinnast tulles tavakõrguse asemel viis korda madalamal lendas, oleks õhumasina akendest paistnud allavaatavate laste rõõmsad näod nagu nõukaaegses multifilmis.

Ja eks see reis pigem filmi moodi oligi. Sest tavaelus ju Boeing Saaremaale ei lenda ja veel vähem sõidutab ta sinna tasuta lapsi. Ning veel vähem pääsevad sajad saarlased lennumasina ümber tunglema ja seda seestpoolt uudistama nagu tookord lennupäevadel. Aga see on vaid üks näide, mida võimaldab riigile kuuluv lennukompanii.