/nginx/o/2021/10/06/14119207t1h8d5a.jpg)
/nginx/o/2012/10/05/1357034t1hd840.jpg)
Samal ajal kui naabrid soomlased ja rootslased pingutavad nähtavalt riigi kui terviku nimel, eelistame meie regionaalarengusse mitte sekkuda, kirjutab Pärnumaa Ettevõtlus- ja Arenduskeskuse juhatuse liige Sulev Alajõe.
Tellijale
Sulev Alajõe: pooleteise linnaga Eesti
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vooremaa ja Hiiumaa tühjade teede pärast muretseti hiljuti Eesti Ekspressis. Ja soovitati uute inimeste saabumiseks tõsta immigratsioonikvooti. Kas tõesti näeksime immigrantide saabudes rohkem inimesi Kesk-, Lõuna- ja Lääne-Eestis? Või oleks meedia õppeaasta algul veelgi enam seotud Tallinna bussiradade temaatika seadmisega üleriigiliseks esiuudiseks?
Muidugi vajame uusi töökäsi. Ent väljaspool Harjumaad mäletatakse aegu, mil maakonnakeskuste rahvaarv suurenes, mil noored pöördusid pärast kõrgkooli lõpetamist hea meelega kodukohta tagasi. Kas see tuleks nõukaaja nostalgiaks kuulutada? Vaadates Läti poole, võime isegi rõõmustada, et me sedavõrd kogu eluolu pealinna pole koondanud. Eeskuju otsime tavaliselt rohkem põhjanaabritelt – vaataks pigem sinnapoole.